Kui raha on liiga tugev
Šveitslaste jaoks on raha kallinemine murettekitav areng. Kallis frank seab löögi alla Šveitsi eksporditööstuse: mida kallim on frank, seda kallim on ka siin valmistatud kaup välisturgudel. Eksportööride sõnul on kriitiline piir juba ammu ületatud: kui üks frank maksab üle 75 eurosendi, ohustab see siinset eksporttööstust eksistentsiaalselt. Võib juhtuda, et paljud väliskliendid loobuvad Šveitsi kaubast ja eksportijad kaotavad turu. See omakorda toob Šveitsi jaoks kaasa töötuse ning seab ohtu ka riigieelarve. Hirm kaotada eksporditurud on kaasa toonud koguni nõudmise, et eksportivas tööstuses töötavad šveitslased peaksid sama palga eest nädalas kuni kaks tundi rohkem tööd tegema.
Paradoksaalsel kombel on Šveitsi majandus sattunud löögi alla just oma tugevuse pärast. Šveitsi franki soovitakse maailmamajanduse ärevatel aegadel osta, kuna frangi usaldusväärsuse ja turvalisuse taga on Šveitsi usaldusväärne rahvamajandus ja poliitiline süsteem. Šveitsis on vaid väike võimuvertikaal ja siin on kombeks kõik otsused kõigi asjaosalistega läbi rääkida. Äkilisi muudatusi teha siin kombeks ei ole. Ent kui Šveitsi süsteemi ja majandusega teiste usaldusväärsete investeerimisvõimaluste puudumisel spekuleeritakse, aitab see kaasa ka siinse süsteemi põhjaminekule.
Eriline frank
Šveitsi keskpank (SNB) püüdis juba 2009. aasta lõpul ja möödunud aasta esimesel poolel frangi kurssi stabiliseerida 70–72 eurosendi tasemel. Selleks ostis SNB mitukümmend miljardit eurot. Kuid lõpuks pidi keskpank ikkagi sellest vahetuskursi eesmärgist loobuma ja valuutaspekulantidele alla andma. Frank oli ilmselt paljude suus liiga magus – või teised investeerimisvõimalused liiga kibedad.
Keskpanga jaoks tõi aga valuutasõda pooleteise aasta jooksul kaasa 43 miljardi frangi suuruse kahjumi, sest sisse ostetud eurode ja dollarite väärtus on langenud. Need miljardid on ka Šveitsi jaoks suur raha.
Šveitsi frangil on eriline tähendus. Tõsi, frangi kõrval on kasvanud ka Brasiilia, Austraalia, Kanada, Rootsi, Norra, Taiwani, Türgi, Lõuna-Korea ja Singapuri valuutade hinnad (kusjuures Brasiilia reaal on valuuta, mille väärtus on viimase 20 aastaga enim tõusnud). Kuid ilmselt pole liialdus öelda, et ühtegi teist valuutat ei peeta frangist usaldusväärsemaks ega turvalisemaks. Nii sõltub näiteks Norra krooni areng suuresti nafta hinnast ja Rootsi kroon on seotud riigi suurtööstusega, mis võib kergesti kriisi sattuda.
Tõsi, frangi mainel on ka oma hind: väga madalad intressimäärad. Kui nüüd investorid tuhandete kaupa eelistavad turvalisust kõrgematele intressidele, siis on see omaette hoiatusmärk, mida tuleks tõsiselt võtta.
Šveitsis ollakse tegelikult neil päevil nõutud. Parempopulistliku Šveitsi Rahvapartei strateeg ja aseesimees Christoph Blocher räägib majandussõjast, kus tuleb appi võtta kõik võimalikud vahendid. Väga paljud räägivad taas kindla vahetuskursi eesmärgist. See ei ole aga teostatav. Kolmandad nõuavad eksporditööstuse maksudest vabastamist või muid toetusi. Neljandad, nende hulgas siin tuntud ökonoomid nagu liberaal Beat Kappeler või sotsiaaldemokraat Rudolf Strahm, arvavad, et lahendust pole. Kappeler küsis ühes hiljutises ajaleheintervjuus, miks peakski Šveits järele tegema teiste halba käitumist ehk siis ringluses olevaid rahasummasid paisutama. Lääs olevat pankrotis – välja arvatud Šveits, Rootsi, Norra, Austraalia, Kanada ja Brasiilia.
Mida siis teha? Ehk peaksime hoopis teistele näitama, kuidas Šveits toimib ja kuidas ta rikkaks sai. Senikaua peavad aga eksportivates ettevõtetes töötavad šveitslased kartma oma töökohtade pärast. Teised lähevad aga välismaale poodlema, sest ehkki importkaubad on välisvaluutade odavnemise tõttu frangi suhtes odavamaks läinud, see siinsetes poehindades pahatihti ei kajastu.
