Mitu eri maailmanurga riiki tegeleb praegu demonetiseerimisega, lihtsamalt öeldes rahareformidega, kus valitsus kõrvaldab vanad rahatähed ringlusest ja asendab uutega. Reformide põhjused on erinevad, tulemused samuti.

Näiteks Venezuela äsjane rahareform on hüperinflatsiooni märk. Käibelt võeti 100-boliivarised rahatähed (riigi suurima nominaaliga rahatähed, väärt u 15 eurosenti) ja hiljem lastakse asemele 500–20 000-boliivarised. Venezuela „reform” on ilmselt mõeldud inflatsiooni peatamiseks, kuid seda ei saavutata, kui valitsus ei saa lahti liigsest eelarvedefitsiidist.

Ent rahatähtede käibelt kõrvaldamine ei pea tingimata olema küündimatu majanduspoliitika tunnus. Seda võidakse teha ka healoomulistel ja tehnilistel põhjustel, nagu võltsimiskindlama raha käibele laskmiseks või rahvusvaluuta asendamiseks. Näiteks USA rahandusminister teatas möödunud aprillis, et 5-, 10- ja 20-dollarilised asendatakse uute rahatähtedega, millel on kujutatud ka naisi ja kodanikuliikumise kangelasi.

Ent rahatähtede käibelt kõrvaldamine ei pea tingimata olema küündimatu majanduspoliitika tunnus.

Seda tüüpi rahavahetuste puhul antakse inimestele vana raha uue vastu vahetamiseks piisavalt aega ja raharinglust korraldavad asutused on kõike hoolikalt planeerinud. Kui Leedu 2015. aastal litid eurodeks vahetas, sujus kõik hästi, majanduslik ja sotsiaalne segadus oli minimaalne.

Kolmandat tüüpi demonetiseerimist esindab India peaministri Narendra Modi eelmise aasta 8. novembri teade, et 500- ja 1000-ruupiased rahatähed (85% Indias ringelnud sularahast) ei ole enam seaduslikud maksevahendid ja tuleb enne aasta lõppu uute rahatähtede vastu vahetada. Teade tekitas riigis korraliku kaose: inimesed seisid pikkades järjekordades, uut raha ei jätkunud, osa ettevõtteid lõpetas sularahapuuduse tõttu tegevuse.

India rahareformi eesmärk oli anda illegaalsele majandusele surmahoop, aga selle äkiline elluviimine oli India majandusele tarbetult kulukas. Samalaadsel illegaalse majanduse pigistamise motiivil võttis USA 1969. aastal käibelt 500 ja suurema nominaaliga dollarid ning Euroopa Keskpank teatas mullu mais 500-euroste käibelt korjamisest. Sellised demonetiseerimised toimuvad tavaliselt järk-järgult või lõpptähtajata (suure nominaaliga rahatähed tõmmatakse ringlusest ära sedamööda, kuidas nad kuluvad). Lühikese tähtaja seadmine nõuab valitsuselt tugevat poliitilist tahet ja leiab vastuseisu seaduskuulekatelt inimestelt, kes on harjunud suuri rahatähti näiteks säästmiseks või kingitusteks kasutama.

Lühikese tähtaja seadmine nõuab valitsuselt tugevat poliitilist tahet ja leiab seaduskuulekatelt inimestelt vastuseisu.

India ettevõtmist võib pidada ebaõnnestumiseks, sest see oli tarbetult järsk ja salatsev. Pealegi olid sihtmärgiks olnud rahatähed liiga väikse väärtusega (vastavalt umbes 7 ja 14 eurot), mida India rahakäibes laialdaselt kasutati. Illegaalsel eesmärgil suurte sularahasummade hoidjad oleksid kahju kandnud ka siis, kui rahavahetuseks oleks antud rohkem aega.

Lääneriigid võiksid suuri rahatähti käibelt kõrvaldada kiiremini ja järsemini, aga India oli liiga järsk.

Copyright: Project Syndicate, 2016

www.project-syndicate.org

Jeffrey Frankel Foto: Harvard University