•• Inimestele, kes on kogu elu tublilt töötanud, aidanud lastel omandada kõrghariduse, on raske leppida riigikogu ja valitsuse liikmete ning muudes riigiametites töötavate isikute suurte palgasummadega ja sellega, et nad iga hinna eest soovivad tagada veel lisasissetulekuid. Nendeks on kurikuulsad esinduskulud, töötamine ettevõtete nõukogudes ja muu selline.
Riigikogu ja valitsuse töötajate palk arvutatakse müstilise keskmise palga alusel, mida aga saab Eestis tegelikult suhteliselt väike arv inimesi. Minu kui tehnikaülikooli õppejõu palk arvutatakse ka selle alusel.
Minu ettepanek olukorra leevendamiseks oleks muuta keskmise palga arvutamise aluseid nii, et seal ei võetaks arvesse näiteks 1000 eraettevõtetes kõige kõrgemat palka saava töötaja palku, samuti riigikogu ja valitsuse liikmete, “euroametnike” ja nende palkadest kõrgemat palka saavate riigiametnike ja ka maakondade juhtivtöötajate palku, ning siis määrata järelejäänud töötajate palkade alusel arvutuslik keskmine palgasumma.
Riigikogu liikmete üheks võimalikuks töökohuseks tuleks pidada tööd ettevõtete nõukogudes. Selle töö tegemiseks kahekordse tasu ehk lisatöötasu taotlemine ei tohiks olla millegagi põhjendatav. Need isikud ju täidavad oma vahetuid tööüles-andeid ja teostavad riigipoolset ettevõtete juhtimist.
Kui neid soovitusi arvesse võtta, siis tõenäoliselt tekib ka rahva seas arvamus, et riigikogu ja valitsuse liikmed teevad väärikalt oma tööd ja saavad oma rahva võimalustest lähtuvat väärilist palka. Uus keskmise palga summa vähendaks ka minu palka. See mind ei kurvasta, vaid tugevdab veelgi minu usku Eesti riigi jätkusuutlikku arengusse.
Jaan Järvik, Tallinna tehnikaülikooli professor
