Anvar Samost, BNS-i majandusuudiste peatoimetaja

Sellest ajast, kui Leedu läks üle Kesk-Euroopa ajale, oleme pidanud arvestama, et leedu kolleegidel algab ja lõpeb tööpäev tund aega hiljem. Suurem segadus tekkis, kui Läti otsustas teistest erineval ajal kella keerata. Ajavahe arvestamine töökorralduses on tüütu. Eestlased võiksid pigem soomlaste eeskujul tööpäeva pool kaheksa alustada, siis saaks valges õhtule ja jääks rohkem aega pere ja kodu jaoks.

Malle Aleksius, Hansatee avalike suhete juht

Kella keeramine vähendab füsioloogia-professorite hinnangul töövõimet, tekitab unehäireid, väsimust ja närvilisust ning lühendavat isegi elu-iga. Meie laevadega sõites olen kogenud, et soomlased ja rootslased ei paista suvel kellakeeramisest hoolimata sugugi närvilised ja väsinud. See saatus tabab tuleval suvel hoopis paljusid Eesti reisikorraldajaid, turiste ja väliskapitali omanduses firmade töötajaid. (EPL 27.10)

Allan Martinson, Microlinki juhatuse esimees

Ausalt öeldes ei ole ma seni tunnetanud, et kellakeeramine mulle kuidagi eriliselt mõjuks. Ma ei usu, et ka suveajast loobumise tõttu minu jaoks midagi muutub. Kuna reisin töö tõttu väga palju, pean niikuinii pidevalt ajavahesid arvestama. See on ebamugav, kuid selline on lihtsalt minu töö- ja elustiil.

Muidugi meeldiks mulle, kui kõigis meie tütarettevõtetes tööpäev ühel ajal algaks.

Ahto Virkus, perearst

Minu elu ja tööd ei ole kellakeeramine vähemalt seni seganud. Samuti ei ole mu patsiendid kurtnud, et see neile vaevusi põhjustaks. Minu meelest on kellakeeramise mõju tervisele üldse ületähtsustatud. Ühel öösel saab lihtsalt vastavalt tunni kauem või vähem magada, see on ainuke, mida mina tunnen. Kaudsemalt mõjutab minu elu ehk see, et kui õhtuti läheb varem pimedaks, ei saa nii palju väljas sportimist harrastada.