Kuidas saab NO teater minna edasi, kui Tiit Ojasoo astus tagasi?
Ainsaks mõistvaks seletuseks, miks Ojasoo tegi talvel seda mida tegi on teadmine, et paljud inimesed; teiste seas ka teatritegelased; on mõnikord ära pööranud.
Nii on teatritegelased Kuku klubis karjunud in vino veritas; läinud lavale nii, et jalg ei kanna; peksnud mõisas aknaid sisse; olnud ravil vaimuhaiglates ja Juhan Viiding pööras nii ära, et tagasipöördumis võimalust enam ei ole.
Tiit Ojasoo ei saanud ka olla ka päris enda juures, kui juhtus see mis juhtus. Meist keegi ju ei arva ega usu, et toimunu oleks Ojasoo igapäevane lavastamise metoodika.
Reedeses Postimehes tegid NO teatri näitlejad avalduse, milles nad teatasid. "Me teame teda väga hästi. Ja me teame, et Tiit ei ole meist mitte kedagi mitte kunagi füüsiliselt rünnanud. See oleks võimatu".
See mis juhtus, juhtus ainult korra.
Aga sellele eelnes üle kümne aasta kestnud NO teatri tegemist ja lavastuste peale mõtlemist; mis toimub teatavasti 24/7/365. Ojasoole oleks pidanud võimaldama puhkust. Ojasoo võttiski enne skandaali terveks aastaks puhkust. Seejärel oleks pidanud laskma Ojasool täita teatri nõukogu otsust minna psühholoogi nõustamisele.
Selle asemel lõi kümnel riigikogulasel pähe hurra-murra Ojasood!
Nii nagu kahjuks ükski heategu ei jää karistamata, nii ei jäänud karistuseta ka Ojasoo geniaalsus, mis pani rahva naerma võimu üle.
Jaak Allik kirjutas rünnaku ajendist väga täpselt avalikus kirjas kultuuriministrile Indrek Saarele.
"Kas tõesti keegi usub, et omavahel üsna inetult kakleva kuue erakonna esindajaid ühendas seekord nii armsasti soov taunida naistevastast vägivalda? Mina usun pigem, et neid ühendas võimalus NO teatrist lahti saada. Sest just NO teater ja Tiit Ojasoo on viimaste aastal jooksul valusalt ja ausalt "ära teinud" kõigile erakondadele".
Muidugi on see alatu, kui riigitegelased tahavad kättemaksu korras teha kambakat maailmatasemel lavastajale, näitamaks, kelle käes on võim.
Voldemar Panso on öelnud. "Ära vaidle vaimsete kääbustega, sest nad löövad sind allapoole vööd".
Ojasoo murdus ja astus tagasi.
Selleks, et NO teater saaks minna samal tasemel edasi nagu ta praegu maailmatasemel on, peab Ojasoo jätkama lavastajana. Aga selleks, et Ojasoo saaks jätkata lavastajana, peab teatrijuhiks saama Ene-Liis Semper.
NO on tänu Tiit Ojasoole ja Ene-Liis Semperile maailmatasemel ja see väide pole mitte hosianna, vaid fakt. NO teater pälvis 2015 aastal Praha kvadriennaali peaauhinna Kuldne Kaarik, aga Praha kvadriennaal on maailma suurim lavastuskunstnike näitus. NO teatrikunstnikuks on teatavasti Ene-Liis Semper.
Tiit Ojasoo ja Ene-Liis Semper moodustavad juba ammu lisaks õnnelikule abielupaarile ka loomingulise tandemi.
Ojasool ja Semperil ei maksa solvuda sellest, et mingid Riigikogu rahvateatri tegelased harrastasid populismi.
Ojasoo ründajad loomulikult väidavad, et nemad muretsesid kannatanud naise pärast, taunivad vägivalda kuriteona ja ülepea on alati ausad ja otsekohesed.
Ma ei usu neid.
Kui nad nii väga sooviksid, et eksimused sooritanud tegelased astuksid kohtadelt tagasi, siis miks nad lasksid silvergate peategelasel Kristen Michalil; kes oli juba skandaali tõttu ministri kohalt tagasi astunud; uuesti ministriks saada? Miks nad olid vait, kui Juhan Parts, kes pankrotistas Estonian Airi sellega, et rikkus Euroopa Liidu nõudeid, sai ainsaks kandidaadiks Euroopa Liidu Kontrollikoja liikme kohale?
Kuidagi võib veel mõista, et erakonnakaaslaste sigaduste suhtes ollakse vait nagu kult rukkis, aga miks on opositsionäärid olnud vait küsitava moraalse palgega ministrite suhtes?
Me pole kuulnud, et Ojasood rünnanud ekreiidid, kesikud ja vabadikud oleksid nõudnud mõne ministri tagasiastumist.
Aivar Riisalu ütles Delfile Ojasoo teemal. "Me räägime sellest kõigest, nagu see oleks 1944.aasta Narva lahing! Tegelikult ma ei saa aru, mis meie ühiskonnas toimub, tegelikele probleemidele ei pööra keegi tähelepanu".
Kogu see jant ja alatu rünnak oli asendustegevus, populism ja puhas silmakirjalikus.
Meenutame möödunut, siis saab selgeks kes on kes ja mis on mis.
Ojasood rünnanud Yoko Alender, Marianne Mikko, Andres Anvelt, Mart Helme, Martin Helme ja Märt Sults on ennegi ühinenud ühe mütsi alla.
Need kuus saadikut kümnest allakirjutajast olid nende 53 saadiku seas, kes algatasid Riigikogu eelnõu "Riigikogu probleemkomisjoni moodustamine soolise võrdõiguslikkuse probleemide läbitöötamiseks".
Kas Ojasood rünnanutel on naiste õigused tõsiselt südame peal? Paraku ei ole see tõsi. Eelnõu menetlus alustati 13.oktoobril 2015, esimene lugemine toimus 10.novembril, aga esimesest lugemisest pole kaugemale jõutud ega mingit komisjoni moodustatud.
Kui eelnõu algatasid rohkem kui pool Riigikogu koosseisust ning parlamendil oleks olnud tõsine tahtmine moodustada naiste õiguste kaitseks komisjon, siis oleks komisjon moodustatud varem, kui eelmisel aastal lumi maha tuli, aga seda ei tehtud.
Tegelikult oli komisjoni moodustamise eelnõu algatamine hookuspookus juba algusest peale ning seda kahjuks rahvusvahelisel tasemel.
Eesti sai maikuus Euroopa Parlamentaarse Assamblee (ENPA) eesistuja riigiks.
ENPA koosneb 47 riigi parlamendi delegatsioonidest.
Eestil oli eesistuja riigina vaja seada ENPA prioriteet.
Eesti oleks pidanud, saanud ja võinud seada ENPA prioriteediks Euroopas rahu tagamise, aga seda ei julgetud teha, sest Kreml oleks solvunud.
Nii seadiski Eesti ENPA-le prioriteediks soolise võrdõiguslikuse, mis on selline teema, et ei sega Brüsselit ega Moskvat.
Eesti riik on tänu Riigikogule jõudnud absurdi, kui sooline võrdõiguslikus seatakse terve Euroopa prioriteediks, aga kodumaal ei tehta probleemi lahendamiseks mitte midagi. Isegi mitte komisjoni.
Mart ja Martin Helme soov kaitsta naisi ja karistada naisi ründavaid mehi on puhta silmakirjalik.
2015 juunis sai rahvas teada, et Tallink lõpetas sisejuurdluse, millega leiti kinnitust, et Jaak Madison on ahistanud Tallinki naistöötajaid. Tallinki laeval töötades tegi Jaak Madsion naistöötajate kajutitele lisauksekaarte ning tungis loata nende kajutitesse ja ahistas neid.
Üha valjemalt kostusid avalikuses arvamused, et Jaak Madisoni koht ei ole Riigikogus. Mart ja Martin Helme asusid Madisoni kaitsma ja kuulutasid massimeedias, et Jaak Madison peab Riigikogus jätkama.
12.juunil sel aastal valiti Jaak Madison EKRE aseesimeheks.
Kui parafraseerida "ütle mulle, kes on su sõbrad ja ma ütlen, kes oled sa ise", siis "ütle mulle, kes on su aseesimees ja ma ütlen mis juht sa oled".
Kui Ojasoo tegu oli ühekordne ja ta ei olnud päris enda juures, siis Madisoni ahistamised olid mitmekordsed, küünilised ja teadlikud tegevused.
Muide, meenutage, et Eesti on teatrite külastatavuse poolest miljoni külastuskorraga rahvaarvu suhtes maailma parimaid näitajaid.
Ojasool pruugiks saata e-meil kas siis Berliini, Londoni, Pariisi või USA parimatesse teatritesse ning talle saadetaks järgi erilennuk, et ta saaks jätkata oma tegevust.
Liiga palju on neid, kes on lahkunud Eestimaalt. Valus on mõelda ja teada, et Eestist on lahkunud kuni kakssada tuhat inimest.
Ojasoo lahkumine inspireeriks lahkuma veel rohkematel, sest rahval tekiks arvamus, kogemus ja teadmine, et kui Eestis jõuda maailmatasemele; nagu Ojasoo lavastajana on; siis Eesti riigitegelased andekale inimesele enam asu ei anna ja ajavad laia maailma ning seetõttu oleks parem minna ise juba varem.
Ojasoo jäämine aga teadvustaks eesti rahvale, et kui andekal inimesel on eesti rahva toetus, siis tema koht on Eestimaal.
Ründajate pealiku Yoko Alenderi isa Urmas Alender laulis kunagi Ülle Niinemägi sõnadel viisistatud laulus
Ja tulgu või halvadki ajad ei lähe ka ajades,
kuni mind ükski veel vajab neis madalais majades.
