Kuidas targalt süüa
Inimkonna ajaloos pole kunagi varem olnud nii massilist ülesöömist ja ülekaaluliste inimeste hulga kiiret kasvu kui tänapäeval. Kuna evolutsiooni käigus on ikka olnud võidumeheks see, kes saab rohkem süüa, ei kaitse füsioloogilised mehhanismid meid alati energia liigtarbimise ehk ülesöömise eest.
„Sa oled see, mida sööd,” ütleb vana tarkusetera. See on tõesti nii – meie tervis sõltub suuresti toitumisest. On oluline, et tarbijad oskaksid teha teadlikke oma tervist säästvaid ja toetavaid valikuid.
Ühe väga positiivse sammu sellel teel tegi äsja Euroopa Parlament, kes kiitis eelmisel nädalal suure häälteenamusega heaks Euroopa siseturul kehtiva toidu märgistuse uued reeglid. Hiljemalt viie aasta pärast peavad ettevõtted hoolitsema selle eest, et rasvhapete, küllastunud rasvhapete, suhkru- ja soolasisaldus ning neist saadava energia hulk oleks kajastatud igal pakendil, mis sisaldab toitu ja on suurem kui 90 cm2. Info peab paiknema pakendi esiküljel ja olema väljendatud 100 g või 100 ml kohta. Lisaks tuleb pakendi esiküljel ära tuua soovitatav päevanorm ja muu vajalik teave.
Valgusfoor ei sobinud
Samal ajal aga lükati kahe kolmandiku parlamendisaadikute vastuhäältega tagasi ettepanek hakata kasutama soola-, suhkru- ja rasvasisalduse esiletoomiseks nn valgusfoorisüsteemi. Inglismaal on selline rohelistes, kollastes ja punastes toonides märgistus toidupakenditel juba kasutusel: roheline viitab sellele, mis on tervislik, ja punane sellele, mis ebatervislik. Raportitegija Renate Sommer selgitas, miks Inglismaal kasutusel olev märgistus ei sobi: „Näiteks vähese kalorisisaldusega Coca-Cola valmistatakse suhkru asemel magusainetega ja valgusfoorisüsteemis saaks ta rohelise tule, sest selles pole suhkrut. Samas naturaalne puuviljamahl saaks punase tule suhkru loomuliku sisalduse pärast.” Lisaks ei erista valgusfoorisüsteem võid margariinist – mõlemad on ühtviisi punased, sest neis on suhteliselt palju rasva, olgugi et ebatervislikke transrasvu sisaldav margariin on märksa ebatervislikum kui või.
Samuti annaks valgusfoorisüsteem punase tule paljudele tervislikele toiduainetele nagu pähklid, milles on ohtralt mineraale ja vitamiine.
Inglismaa valgusfoorisüsteemiga kaasneb veel üks hoiatav kogemus. Nimelt hakkasid tootjad oma tooteid ümber tegema eesmärgiga saada valgusfoori parem tuli. Näiteks asendasid nad suhkru tärklise või mõne magusainega, et toode oleks väiksema kalorsusega, ja soola naatriumglutamaadiga (E621) – ehk teisisõnu tehislike ainetega, mis ei ole tervislikud. Tarbija jaoks tähendab see petmist.
Vältida allergeene
Uued reeglid näevad ette, et pakendil toodud informatsiooni peab olema võimalik mõõta ja kontrollida ning see ei tohi tarbijat eksitada. Nii peab uus märgistus andma teada, kui palju energiat saadakse, kui see toit ära süüakse. Ka alkohoolsete jookide pakendid soovitatakse varustada teabega, kui palju energiat jook annab ja mitu protsenti see moodustab päevas keskmiselt 2000 kcal kulutava keskealise naise päevanormist. Lisada tuleb märge: „See on keskealise naise keskmine päevane annus. Teie päevane vajadus võib sellest erineda.” Kuigi teame, et 1 g etanooli annab 7 kcal energiat, soovitatakse tarbija jaoks varustada joogipakend ikkagi teabega, kui palju energiat 100 ml jooki sisaldab. Alates 1,2 mahuprotsendist etanoolisisaldusest peab kindlasti olema märgitud ka alkoholisisaldus.
Allergia ja toidutalumatus mõne toidu tootmisel kasutatava aine suhtes on tänapäeva inimese teine terviseoht, mida peab saama teadlike valikutega vältida. Seetõttu on igati tervitatav nõue, et kõikide teaduslikult tõestatud allergeenide või haigestumise riski suurendavate ainete sisalduse kohta on pakendil selge märge. Seega võib hakata tulevikus leidma pakenditelt hoiatusi juhul, kui toode sisaldab aineid, mis võivad kaasa tuua riske mõne kroonilise haiguse põdejale – näiteks lagritsa suured kogused võivad oluliselt tõsta kõrgenenud vererõhuga isikutel vererõhku, olles seega ohuks tervisele. Vastav hoiatus tuleb panna pakendi esiküljele.
Kohustuslikuks muutub ka märge toidu päritoluriigi või -koha kohta. Kui looma päritolu, kasvamise ja tapmise koht erinevad, peab see info olema eraldi esile toodud, et anda tarbijale võimalus valida.
Kirjeldatud määrus saab tootjatele kohustuslikuks. Kuivõrd pakendamata toidule ja otse müügikohas valmistatavatele värsketele toodetele kirjaliku teabe lisamise kohustust ei teki, peavad olema müüjad valmis jagama seda teavet tarbijaga otse suheldes. Euroopa Parlament annab ka soovituse, et liikmesriigid peaksid avama vastavad infotelefoni numbrid, mille rahastamist võiks toetada toiduainesektor.
