Link kopeeritud!

Kuidas välistudengeid Eestisse meelitada?

 (10)
Kuidas välistudengeid Eestisse meelitada?
Foto: Arno Mikkor

Välismaalasi tooks Eestisse tõestus kõrghariduse konkurentsivõimest.

Iga vilistlane eeldab, et magistrikraad peaks garanteerima talle parima töökoha ning avama tulevikus igal pool kõik uksed. Mida on Eesti riik ja ülikoolid teinud selleks, et tuua andekad noored Eestisse veetma kahte-kolme oma parimatest aastatest.
Süsteemne kõrghariduse turunduskommunikatsioon sai alguse 2006. aastal, mil haridus- ja teadusministeeriumil valmis Eesti kõrghariduse rahvusvahelistumise strateegia. Selle eesmärk on parandada Eesti kõrghariduse kvaliteedi konkurentsivõimet regioonis, muuta meie kõrgkoolid nähtavamaks ning luua õiguslik ja institutsionaalne keskkond, mis toetab rahvusvahelistumist selle kõigis aspektides. Strateegias olid ka mõned turunduskommunikatsiooniks vajalikud mõõdikud – üheks neist on see, et aastal 2015 peaks Eesti kõrg¬koolides täisajaga õppima 2000 mitte¬residendist välismaalast. Eesti edu võtmesõnaks ongi olnud koostöö. Riiklik algatus “Study in Estonia” on eestvedajaks ülikoolide ühtsel rahvusvahelistumisel ja üheskoos on valitud prioriteetse tähtsusega riigid, kus turundus- ja kommunikatsioonitegevusi ellu viia.


Miks on vaja Eesti kõrgharidust turundada?

* välistudeng toob innovatsiooni ning oma oskused 
* välistudeng elab, õpib ja töötab Eestis ning jagab siin oma kogemusi ja võrgustikku
* välistudengi olemasolu tõestab meie hariduse konkurentsivõimet
* Eestis õppinud välistudeng ei vaja hiljem siinseks tööeluks pikka kohanemisaega
* välismaalane saab leevendada tööjõupuudust
* välisüliõpilane aitab kaasa eestlase rahvusvahelistumisele ja välisilmast arusaamisele
* Eestis õppivast välistudengist võib saada tulevikus tööandja
* noor välismaalane jääb igavesti Eesti sõbraks ehk turundajaks ja kõneisikuks

Samal teemal:


Olulised sõnumid

* unikaalsed ja kvaliteetsed ingliskeelsed õppekavad
Eesti ülikoolidel ei ole mõtet konkureerida meie naabrite, soomlaste või rootslastega sarnaste õppekavadega. Eesti haridussüsteem on võtnud endale esimeseks valikukriteeriumiks kvaliteedi – me tahame siia andekaid noori. Eesti ülikoolid on aasta-aastalt suurendanud oma ingliskeelsete õppekavade portfelli ning toonud õpetama parimaid Eesti spetsialiste ja tunnustatud õppejõude kaugemalt.

* e-eluolu ja turvaline elukeskkond
Noor ei tule ainult õppima, ta tuleb siia ka elama. Elu kõige tähtsamate aastate üle otsustavale potentsiaalsele tudengile tuleb õppekava palju targemalt turundada kui näiteks siis, kui on vaja maha müüa paar kingi, pilet kontserdile või reis soojale maale. Üldiselt on välismaale õppima minek otsus, mis ei sünni impulsiivselt, vaid on pikaajaline, vahel lausa aastaid kestev protsess. Loomulikult positsioneerib haridus ennast edukate e-lahendustega – me kutsume inimesi osa saama Eesti edukast e-muinasjutust.

* Euroopa Liidu diplom
Igas riigis tuleb ennast positsioneerida erinevalt. Euroopa Liidu riikides ei ole EL-i diplom argument, kuid väljastpoolt Euroopa Liitu kõnetame noori, kelle jaoks on kaalukausil mõned EL-i mittekuuluvad riigid. Samuti kõnetame tudengeid, kes Eestit ja Euroopa Liitu omavahel kokku ei oska viia. EL-i diplom on kvaliteedinäitaja Türgis, Hiinas, Venemaal ja kaugemalgi.

* soodsad elamiskulud, tasuta õppekohad ja stipendiumivõimalused 
Ülikoolide kogemused on näidanud, et kui valikusõelale jäävad ülikoolid Eestis ja naabermaades ning kõik õppekvaliteediga seotud näitajad on sarnased, hakkab tudeng vaatama õppimisega seotud kulusid. Need on Eestis kokkuhoidlikule üliõpilasele taskukohasemad kui Põhjamaades. Lisaks on võimalus stipendiumi saada väga oluline – seda ei kasuta üksnes väiksed ülikoolid, vaid neid annavad ka parimad ülikoolid maailmas. Ja ärgem unustagem, et stipendiume antakse mitte igaühele, vaid ainult parimatele.

Loe veel

* parimad tugiteenused välistudengitele
Nii ülemaailmsed kui ka üleeuroopalised uuringud kinnitavad, et välistudengitele Eestis meeldib. Kui nad seda juba ütlevad, tuleb nende öeldut ka uutele potentsiaalsetele üliõpilastele kommunikeerida. Me anname uuringute järgi (International Student Barometer, ESN Survey) suurele osale maailmast silmad ette kolmes suures valdkonnas: ülikoolide tugistruktuurid, elukeskkond ja Eestisse saabumist puudutavad teenused.


Kuidas end väljas positsioneerida?

Me seome ennast kõige positiivsega, mis Eestis olemas on. Räägime e-valimistest ja e-maksuametist, Skype’i kontoritest ja mobiilsest parkimisest. Samuti Põhjamaade regioonist ning Eesti arenenud ettevõtluskeskkonnast ehk kõigest, mis aitab innovaatilist tudengit tulla Eestisse õppima.

Milliseid turundus- ja kommunikatsioonikanaleid kasutame?

Haridusturundus ei ole muus mõttes erilisem kui kõik muud turundused, kuid eriline on siin see, et kõne all on noore inimese tulevik. Seega anname endale aru, et osa tegevustest kannab vilja alles aastate pärast. Eduka hariduse turunduskommunikatsiooni mõõdik ongi see, kui tudengid tulevad koolipinki mitte ainult järgmisel aastal, vaid ka edaspidi ja igal aastal.

Välisriikidest pärit noorte aktiivne kutsumine enda juurde õppima on maailma arenenumates riikides toimunud juba aastakümneid ning on paljudele riikidele strateegiliselt tähtis valdkond. Eesti teadusarenduse konkurentsivõimeks on meil vaja tipptasemel ülikoole. Selleks et ülikoolid oleks ka maailma mastaabis atraktiivsed, peab nii nende tegu kui ka nägu olema rahvusvaheline. Kõrghariduse kaudu rahvusvahelistumine soodustab rahvusvahelist võrgustumist, oskustööjõu sisserännet ning edendab Eesti positiivset kuvandit.

Loomulikult teevad kõige jõulisemat turundust maailma suurimad ülikoolid, kuid ka Eesti jõupingutused ja strateegiline tegevus on olnud silmapaistvad ning Euroopa institutsioonides tunnustatud.

Nähtavuse ja teadlikkuse parandamine

Väga oluline on osaleda tudengite värbamis- ja võrgustikmessidel ning luua üldine Eesti kuvand ja tekitada maailma tippülikoolides huvi koostööks meie ülikoolidega. Tähtis on ka osaleda rahvusvahelistes välistudengite uuringutes ning korraldada mitmesuguseid infoüritusi ja -seminare. Õppimisvõimalusi tutvustavaid trükiseid koostab “Study in Estonia” kokku viies keeles (inglise, soome, vene, türgi ja hiina). Loomulikult on nii ülikoolid kui ka riik aktiivselt esindatud veebis ja sotsiaalvõrgustikes. Aktiivne kommunikatsioon toimub kõikjal – alates Facebookis ja Twitterist ning lõpetades hiina Renreni ja vene sotsiaalvõrgustikuga Vkontakte.
Koostöö partneritega ja tutvustusreisid
Koostöö ja partneriteta oleks senised saavutused kindlasti palju väiksemad. Koostööd on riik ja ülikoolid teinud nii riiklike partneritega (Eesti saatkonnad ja välisesindused, Eesti Instituut ja selle esindus Soomes, EAS, Türgi ja Balti riikide sõprusorganisatsioon TELLFA) kui ka tudengiorganisatsioonidega (Eesti Üliõpilaskondade Liit ning Erasmus Student Network).
Üheks oluliseks osaks viimaste aastate turundustegevustes on olnud prioriteetriikide ülikoolides akadeemiliste töötubade ja avatud loengute organiseerimine. Seda oleme teinud nii Gruusias, Soomes, Hiinas kui ka Türgis. Töötoa eesmärk on algatada või süvendada akadeemilist koostööd ülikoolide vahel ning tutvustada Eesti ülikoolide õpetamistaset. Lisaks on tehtud mitmeid tutvustusreise hariduskonsultantidele, ajakirjanikele ja karjäärinõustajatele. Paljudel Eesti ülikoolidel on olemas oma hariduskonsultandid, kes aitavad Eesti ülikoole süsteemselt sihtriikides tutvustada.
Kõrghariduse rahvusvaheline turundus on valdkond, mille täna külvatud seemnest saab vilju maitsta alles aastate pärast. Kuigi ülikoolide ja riigi kommunikatsioon on läbi mõeldud ja tulemuslik, on arenguruumi veel palju. USA parimad ülikoolid kasutavad parimate kandidaatide leidmiseks tasuta internetikursusi, Rootsi riik ja ülikoolid organiseerivad üliaktiivselt prioriteetturgudel vilistlastegevusi. Austraalias annavad aga haridusega seotud teenused suurima panuse riigieelarvesse. Siin võime vaid filosofeerida, et äkki ongi just haridusturundus see, millel on potentsiaali tõsta Eesti rahvusvahelist tuntust?

Taustainfo algajale rahvusvahelistujale 

Tänapäeva konkurentsitihedas maailmas on riigi maine kujundamine väga oluline.
Eesti on just selline väikeriik, kes peab nn suures pildis tõsiseltvõetavuse nimel palju pingutama. Välismaailmale oma tõsiseltvõetavuse kinnitamiseks peame edastama neile sõnumi, et oleme atraktiivsed ja suudame ligi tõmmata talente ka mujalt maailmast. See aga on keerulisem, kui me ette kujutame.
Atraktiivsuse suurendamiseks teevad riigid palju – avatakse saatkondi, tutvustatakse oma kultuuri parimast küljest, leitakse uusi kaubanduspartnereid, meelitatakse suurinvestoreid, luuakse rahvusvahelisi koostööprojekte. Kuid viimasel aastakümnel on kuumaks teemaks muutunud noored – võidujooks välistalentide järele on muutunud intensiivseks üle maailma. Selle nimel ei pinguta mitte ainult professorid ja ülikoolid, vaid riigijuhid tippettevõteteni välja.
Eesti majandusarengu aluseks on paljude määravate sektorite edu. Viimastel aastatel on hakatud üha enam tunnetama, et noori ja ka andekaid inimesi jääb Eestis aina vähemaks.
Üks lihtsamaid viise, kuidas andekas noor oma kodumaale meelitada, on kutsuda ta õppima. Skype Eesti endine juht Sten Tamkivi on oma blogis kirjutanud, et tarkade ja seiklushimuliste inimeste (mõneks ajaks) Eestisse meelitamiseks on nende Eestis koolitamine lihtsamaid ja loogilisemaid viise. Ta lisas, et ülikooli lõppedes peaks pingutama, et Eestist noori kohe mitte minema lasta, vaid leida võimalus, et andekad inimesed jääksid siia oma teadmisi, võrgustikku ja maksutulu meie ettevõtetega jagama.

Archimedes

*** Archimedes on haridus- ja teadusministeeriumi haldusalas tegutsev sihtasutus, millest on saanud Eesti ja Euroopa Liidu haridust ning teadust vahendav struktuur ja kõrghariduse akrediteerimise korraldaja. Archimedes on kõrghariduse rahvusvahelistumise turunduskommunikatsiooni Eesti kompetentsikeskus ja viib ellu algatust Study in Estonia.
*** Study in Estonia on Euroopa Sotsiaalfondist 2007–2013 rahastatava doktoriõppe ja rahvusvahelistumise edendamise programmi DoRa algatus tutvustamaks välisriikides Eesti kõrgharidust ja ülikoole. 
*** Riigi ja ülikoolide koostöö raames on viimase viie aasta jooksul kraadiõppetudengite arv enam kui kahekordistunud. 2008. aastal õppis kraadiõppes kokku 908 tudengit, sellel õppeaastal on üliõpilasi mitteametlikult juba ligi 1900.
*** Suurima kõrghariduse rahvusvahelistumise uuringu “International Student Barometer” (ISB) 2011. aasta sügise küsitluse järgi ütles 90% Eestis õppivatest noortest välismaalastest, et Eesti on õppimiseks hea riik (maailma tippkeskmine 88%).
*** Suurima üleeuroopalise ESN Survey 2010 üliõpilasmobiilsuse küsitluse järgi on Eesti riik, kus rahulolu sihtriigis viibimisega on Euroopa kõrgeim (Eestile järgnesid Portugal, Austria ja Rootsi).

Heureka!

*2012. aastal tegi Archimedes sotsiaalmeediakampaania, et leida andekaid osalisi Tallinn Winter Schooli lühikursusele. Uue meedia kahenädalase kursuse võitis leedulanna Lina, kellele meeldis kursuse sisu ja Eesti eluolu niivõrd, et ta astus samal sügisel Eestisse Tallinna Ülikooli Balti Filmi- ja Meediakooli bakalaureuseõppesse. Stipendiumid ja toetused mõjuvad!

* ESN Survey 2010. aastal tehtud uuringus oli mitmeid küsimusi välisüliõpilaste mobiilsusest ning rahulolust välisõpingutega. Ühes kategoorias sai Eesti parima tulemuse – rahulolu sihtriigis viibimisega oli vähemalt pool aastat välismaal õppinud Euroopa tudengite meelest Eestis suurim. Kuna tegu on ametliku ja tunnustatud uuringuga, on sellest saanud Eesti kõrghariduse kasutatuimaid turundusargumente. Uuringud on tõhus vahend positiivse info kommunikeerimiseks.

*2011. aastal valmis video Eestis õppivate välisüliõpilaste ja Eesti tudengite emotsioonidest ja meeleoludest. Video “Can you describe studying in Estonia in one word?” levis väga kiirelt sihtrühma seas ning seda on nüüdseks vaadatud üle 10 000 korra. Video plussiks oli tudengite ehe emotsioon. See kinnitab, et ka meelelahutuslik kommunikatsioon on hariduses võimalik! (Vaata videot siit)


Lugu ilmus kommunikatsiooniajakirja Kaja eelmises numbris. Vaata ka http://kaja.aripaev.ee/

Kaja hoiab kursis kommunikatsiooniuudistega nii Eestist kui välismaalt. Igas ajakirjanumbris on fookusteema, mis avab põhjalikumalt mõnd kommunikatsioonivaldkonna tahku.

Ajakiri on suunatud kommunikatsioonivaldkonnas tegutsevatele spetsialistidele ning kõigile, kellele suhtekorraldus huvi pakub.

Varivalitsus
Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare