Arvatavasti on raske leida spordisõpra, kes oleks vastu kvalifikatsiooniturniiri korraldamisele Eestis.

EVF-i koostatud eelarve jõudis kolme ministri e-posti 8. juunil kell 12:31, ehk tund ja kakskümmend minutit pärast valitsuse istungi lõppu. Kui taotlus oleks jõudnud kas või päev varem, oleks valitsus saanud selle erakorralisena päevakorda lisada, seda küsimust arutada ja otsuse langetada. Teadmine, et Eestil on võimalik kvalifikatsiooniturniiri korraldamist taotleda oli EVF-il olemas aga juba 28. mail, kui lõppes 2. ringi turniir Tallinnas.

Hanno Pevkur pole andnud selgeid vastuseid, miks eelarve valitsuseni nii hilja jõudis, kuid see pole enam spordi mõttes oluline. Rong on läinud ja Eesti koondis peab MM-i 3. ringi kvalifikatsioonivõistlustel osalema ilma koduseinte toetuseta. Kui Pevkuri viivitamine taotluse esitamiseks oli haldussuutmatus, siis tekib küsimus, kuidas ta on saanud juhtida kolme ministeeriumi ja praegu suurimat opositsioonierakonda. Kui selle taga oli kalk poliitmäng, siis tuleb küsida, kelle huve spordi ohvriks toonud Pevkur võrkpalliliidu presidendina esindab.

Tänane vabariigi valitsus (s.h. mina kultuuriministrina) oleme valmis vastutama oma otsuste eest, kui meile antakse võimalus sisuliselt arutada ja langetada otsus. Seda meile ei antud, vaid nõuti sisuliselt üleöö kindlat lubadust, valitsuse istungi väliselt.

On ka kolmas võimalus ja see toob meid tagasi aastasse 2009, kui tollane reformierakondlasest peaminister Andrus Ansip teatas, et spordi toetamine on eraettevõtete asi ja riigi suur panus on totalitaarsete režiimide nähtus.

Eile kirjutas endine rahandusminister, reformierakondlane Jürgen Ligi sotsiaalmeedias, et tema poleks võrkpallile lisaraha andud. Võib-olla on see Reformierakonna teadlik spordipoliitika?

Võrkpallisõbrana ja spordivaldkonna eest vastutava ministrina on mul aga väga kahju, et kvalifikatsiooniturniir ei toimu Eestis. Meil on väga pühendunud meeskond ja nad väärivad seda, et korraldusliku poole eest vastutajad oleks sama ühemõtteliselt pühendunud neile parimate võimalike tingimuste tagamisele. Ja kindlasti väärivad nad töörahu, mitte nende kasutamist inimkilbina, õigustamaks võrkpalliliidu presidendi suutmatust või küünilisust.
Paneme pöidlad pihku ja toetame meie võrkpallikoondist Maailmameistrivõistluse kvalifikatsioonimängudel Belgias. Kui meil läheb hästi, on valitsuse reservis juba olemas täiendavad 200 000 eurot ka finaalturniiril osalemiseks.

Nimelt otsustas valitsus eelmisel aastal toetada Kultuuriministeeriumi ettepanekut luua 600 000 euro suurune reserv, tagamaks Eesti jalg-, korv- ja võrkpalli mees- ja naiskondadele edukate valikmängude järel täiendav rahastus finaalturniiridel osalemiseks. Võrkpallikoondis saab sellest reservist täiendavad 200 000 eurot osalemaks augustis Poolas toimuvatel Euroopa meistrivõistluste finaalturniiril.

Ja ärme unusta kaasa elamast meie meeskonna mängudele Maailmaliiga kolmanda tugevusgrupi finaalturniiril Mehhikos, kuhu meie mehed parasjagu teel on.