Läbi aegade pole Ervin Abeli estraadikunsti ja tema isikupära kellegagi võimalik võrrelda. Ta oli ja jääb originaaliks, teda tuntakse mitte ainult Kiire pärast. Kes ja mis see Originaal olla võiks? C. R. Jakobson on leidnud, et need, kes aja põrguõpetust läbi-lõhki tunnevad ja seda ära naerda oskavad. Abelile on tekste loonud zhanri parimad autorid – Uno Laht, Romulus Tiitus, Kalju Kass, Jüri Tuulik. Tõlkerepertuaarist ei otsinudki ta peaaegu tuge. Kui talle taas naerusui kinnitati, et mis sul viga estraadi teha, sul ju Kiire-tekstid peas, vastanud ta: "Jah, oleksin ma Kreutzwaldi käsile võtnud, oleksin nüüd juba Kalevipoeg!"

Ervin Abeli parimaiks mõtte- ja loomingukaaslasiks olid eelkõige Jaanus Orgulas, hiljem Sulev Nõmmik. Tema etenduste esituskordade arv jätab kaugele maha teiste estraadistaaride oma. Ainuüksi Kiirt mängis ta teatris ja estraadil 20 aastat, teatris aga koguni üle 300 korra, Uno Lahe kirjutatud "Pisar põske ja puu otsa" rohkem kui 200 korda. Kuidas tänasel meelelahutusel oma maotu seeriatootmisega järele jõuda? Abeli osalusel tehti telefilme ("Mehed ei nuta" 1968, "Noor pensionär" 1972 jt). Teatrilavale astuvad ikka ja edasi ka Lutsu hiromant Pastellid ja Metsamoorid, Tammsaare Kulebjakovid, Straussi "Nahkhiire" Konn, aga tema omad jäävad ikka mõõdupuuks oma originaalsuse, täiuse ja võimise suurusjärguga.

Ervin Abelile oli antud vaid 55 eluaastat, 30 lava-aastat. Tema kunst sai pikk. Veel tänagi teavad/tunnevad teda kõik Obinitsast Vormsini.

Ervin Abel 70

Sündinud: 8.11.1929 Narvas

Surnud: 16.03.1985 Tallinnas

Õppinud: lõpetas 1953 Moskva Riikliku Teatrikunsti Instituudi eesti stuudio näitlejana

Töötanud: Eesti Draamateatri näitleja 1953–66, estraadinäitleja Filharmoonias 1966–84; tuntud filminäitlejana, esinenud arvukalt Eesti raadios ja ETV-s