Küsitlus: kas maksumäärad hakkavad liikuma?
riigikogu Reformierakonna fraktsiooni esimees
Reformierakonnal on endiselt tulumaksu alandamise plaan, alates 2015. aastast sooviksime alandada tulumaksu 20 protsendile.
Aktsiisid on tõsine osa eelarvest. Kui üksikisiku tulumaks on suhteliselt ebaõiglane maks, siis tarbimismaksud on täiesti omal kohal. Kes rohkem tarbib, see rohkem ka maksab.
Kriisi sunnil tõesti tõsteti käibemaksu ja see tekitas päris palju negatiivseid emotsioone. Kõik sõltub aga eelarve olukorrast ja kui see võimalik oleks, siis tahaks seda praegust määra alandada küll. Siinkohal ei saa unustada seda, et praegu on koalitsioonierakondade üks põhilisi postulaate see, et peame suutma viia oma eelarve tasakaalu. Minna pimesi makse alandama ja eelarve defitsiiti viia, seda kava Reformierakonnal kindlasti ei ole.
riigikogu IRL-i fraktsiooni esimees
Mitte ükski riik, kes on meie eeskuju järginud, ei ole pöördunud tagasi progresseeruva süsteemi juurde.
Ma ei näe ühtegi moraalset või ratsionaalset argumenti, et hakata maksupoliitikaga karistama praegu suurema palgatasemega tööd tegevaid inimesi.
Sotside ettepanek karistaks näiteks kõiki Eesti täiskoormusega töötavaid arste. Samal ajal kõnelevad sotsid ka arstide palga tõstmise vajadusest.
Tulumaks kui üks tööjõumaks väheneb 2015. aasta algusest ühe protsendi võrra. Kindlasti vähendab koalitsioon ka töötuskindlustusmakse määra.
Mind huvitavad ideed maksusüsteemi tugevamast sidumisest ülalpeetavate laste arvuga.
Aktsiiside ülesanne on kujundada ka tarbimiskäitumist. Eraldivõetuna on alkoholi ja tubaka puhul rahva tervise seisukohalt mõistlik, et nende määra tõus peab peegeldama vähemalt elukalliduse tempot.
Euroopa Keskpank prognoosib lähitulevikus euroalale tervikuna majanduslangust, seega käibemaksumäära alandamist praeguselt tasemelt ma realistlikuks ei pea. Eelistan pigem tarbimise kui töö maksustamist.
riigikogu Keskerakonna fraktsiooni esimees
Tulumaksumäära vähendamine on Eestis olnud pigem eesmärk iseenesest kui meede mõne muu eesmärgi saavutamiseks. Ei ole kahtlustki, et viimane aeg on tõmmata tulumaksumäära vähendamisele pidurit.
On selge, et kütuse- ja elektriaktsiis mõjutab oluliselt toote lõpphinda tarbijale. Väiksema sissetulekuga inimesed aga kulutavadki suurema osa oma sissetulekust just tarbimisele, seega mõjuvad aktsiisitõusud eriti valusalt just neile.
Eesti maksusüsteemi kõige suurem probleem ongi otseste ja kaudsete maksude vildakas tasakaal.
Tarbimismaksude tõusu probleem on see, et vaesemad maksavad nende maksude näol suhteliselt suurema osa enda sissetulekust.
Progressiivsema tulumaksusüsteemi kasutusele võtmine võimaldaks vähendada käibemaksumäära ja sellega vähendada madalama sissetulekuga isikute maksukoormust.
