Küsitlus

Tallinna teletorni ümbrus ja sisemus peaksid paari aasta pärast uut moodi välja nägema. Arhitektuuribüroos KOKO Arhitektid valmiv kavand rõhub sisekujunduses eelkõige laulva revolutsiooni ja Eesti infotehnoloogia edusammude temaatikale. Miks on valitud selline lähenemine?

Margit Aule

arhitekt (KOKO Arhitektid)

Meie mõte on see, et teletorni külastamine võiks olla tore futuristlik kogemus. Teletorni „taldrik” on ju ka nagu üks ufolaev. Tahame, et meeleolu oleks optimistlik ja helge. Kõik kavandatud muutused tulenevad funktsionaalsetest muudatustest. 21. korrusele tuleb vaadet tutvustav ekspositsioon, infograafika Tallinnast ja pikksilmad.

•• Mida arvate teletorni uuendamiskavast?

Mart Kalm

Eesti kunstiakadeemia professor

Mind see ei ehmatanud. Vanas kujunduses on näiteks all fuajees vitraaž. Vitraaži kui kunstitehnika algseks mõtteks keskaegses kirikus oli olla jumaliku, müstilise valguse kandja. Tänapäeval on ka kohti, kus vitraaži kasutatakse, kuid vitraaž teletornis oli Nõukogude perverssuse tipp. Teiseks olid teletornis üleval makrameed, Eesti väike hullus 1970-ndatest. See oli kogu teletorni tehnoloogilise olemusega jõhkras vastuolus. Kogu selle nõukogudeaegse jaburuse kõrval on see, et KOKO püüab teha sinna popimõjulist tehnoutoopiat, täitsa hea ja asjakohane.

Harry Liivrand

kunstiajaloolane

Kuigi Tallinna teletorni fuajee ja restorani interjöör oli üks viimaseid säilinud 1980. aastate alguse sisekujundusi, olid need aastate jooksul siiski niivõrd ümber tehtud, et vajasid paratamatult kas täielikku renoveerimist või uut ilmet. Eriti rikutud oli fuajee. KOKO pakutud uus futupop-kujundus sobib üsna hästi teletorni olemusega (võrreldamatult formaalsem on teletorniga samal aastal valminud lennujaama peakorpuse nüüdne sisekujundus). Kergelt ulmeline atmosfäär, star-trekilikud assotsiatsioonid, suured klaaspinnad rõhutavad omakorda nii-öelda taevast embava ehitise omamütoloogiat, mille reklaamimisega on näiteks Berliini teletornist saanud tõeline turismimagnet.