Tallinna tehnikaülikooli professor

Minu hinnangul pole sotsiaaldemokraatide ja Keskerakonna liit Tallinnas üldse paha mõte. Jah, punase lipuna viidatakse küll Edgar Savisaare mainele, mis sotse kahjustavat, aga rasked ajad nõuavad raskeid kompromisse.

Kuidas hinnata Keskerakonna ja sotside koalitsioonilepingut? Sotsid ja Keskerakond lubavad alustada tööd, et saada enda omandisse AS-i Tallinna Vesi enamusaktsiad. See on mõistlik, sest Tallinna Vee sugune infrastruktuuriettevõte ei peaks olema orienteeritud kasumile, vaid hea teenuse – puhta vee – pakkumisele. Seda enam, et reaalselt puudub sellisel ettevõttel konkurent: inimene ei saa ju keerata kodus teist kraani lahti, et osta vett näiteks Helsingist.

Koalitsioonileping lubab jätkata ka tuhande korteri ehitamiseks käivitatud elamuehitus-programmi ning seda, et linna ehitatud kortermaju ei müüda. Minu hinnangul peab linna roll elamuturul olema senisest palju tugevam, ja munitsipaalkorterite arendamine on väga hea mõte.

Linnaplaneerimise ja üürituru reguleerimisega tuleks soodustada ka seda, et kesklinnas saaksid elada noored pered ja loomingulised inimesed. Praegu on see majanduslikult keerukas.

Koalitsioon lubab jätkata ka sotsiaalsete töökohtade loomist. Minu hinnangul võiks sotsiaalsete töökohtade valdkondi oluliselt laiendada – kas või eakate hooldamisse ja lastehoidu.

Margit Sutrop

Tartu ülikooli eetikakeskuse juhataja

See, et sotsiaaldemokraatlik erakond oli üldse nõus Tallinnas koalitsioonikõnelusi pidama, näitab, et ka sotside seas on ülekaalus need, kelle jaoks poliitika on huvide, mitte väärtuste põhine. See, et sotsid olid pärast alandavat kohtade jaotust ikkagi nõus koalitsioonileppele alla kirjutama, näitab eneseväärikuse puudumist.

Kahjuks on sellel sammul laiemad tagajärjed kogu Eesti ühiskonnale. Veelgi väheneb valijate usk, et keegi võiks põhimõttekindlalt seista selliste ilusate põhimõtete eest nagu avatus, ausus ja uus valitsemiskultuur. Tallinna koalitsioonileppel on sama viga, mis oli NSVL-i konstitutsioonil: kõik väga ilusad sõnad, ainult et kõik teavad, et nende tähendus on moonutatud.

Koalitsioonilepe ise on kasutatav väärtusliku õppematerjalina ühiskonnaõpetuse tunnis. Õpetaja saab õpilastele anda väga huvitavaid ülesandeid. Pakun mõned näited:

•  Palun analüüsige, millised elemendid koalitsioonileppes on pärit Skandinaavia heaoluühiskonnast, millised nõukogudeaegsest ümberjagamisühiskonnast!

• Kuidas peaks linnavõim otsustama, kes on need noored pered, sotsiaaltöötajad, õpetajad, politseinikud, päästjad jt, kes peaks saama „uue eluaseme üürimise võimaluse” (punkt 4.2).

•  Mis asi on „palgatoetus”? (2.3)

Ja lõpuks: kust tuleb see raha, mida Tallinnas ümber jagama hakatakse?

Georg Sootla

Tallinna ülikooli avaliku poliitika professor

Laiapõhjalist ja lähedaste vaadetega parteide koalitsiooni on palju raskem juhtida kui traditsioonilisi minimaalse ülekaaluga võitvaid koalitsioone, eriti majandussurutise perioodil. Tülid sellist tüüpi koalitsioonides on väga dramaatilised. Koalitsioonilepe on selgelt Keskerakonna nägu, kuid näha on päris tõsiseid kompromisse sotsiaaldemokraatidega – linnaosade allesjäämine, meedianõukoda ja nii edasi. Näha on ka kavatsust survestada keskvalitsust (näiteks omavalitsuste maksubaasi taastamine) ja siin võib Tallinn saada olulist tuge teistelt omavalitsustelt. Kui Edgar Savisaarel on pikemad plaanid, et näidata ennast korrektse koalitsioonipartnerina, nagu Keskerakonna ja Reformierakonna koalitsioonis Toompeal aastatel 2002–2003, siis võivad mõlemad sellest võita. Siis võib ka Savisaar hakata mõtlema „põllu”toetusele 2011. aastal (siis toimuvad nii riigikogu kui ka presidendivalimised – toim). Sotsid aga saavad tugevdada oma tsentripartei kuvandit. Kui aga on tegemist Keskerakonna taktikalise käiguga ja algab trikitamine, siis mõlemad kaotavad maines, Keskerakond isegi rohkem. Paariapartei kuvandi säilimine on kahjulik kogu Eesti poliitikale.