Link kopeeritud!

Kutsekasvaja varjab end pikka aega


Naomi Loogna, arst

Kahel asfalteerijal diagnoositi hingamisteede vähki. Tegemist oli kutsehaigusega, sest vähk hakkas arenema pärast pikaajalist kokkupuudet asfalti ja bituumeniga.

Kivisöetõrv ja pigi ning naftatooted (asfalt, bituumen) ning nende mittetäielikul põlemisel tekkivad heitmed (suits, tahm, nõgi) sisaldavad bensopüreeni ja muid vähkitekitavaid süsivesinikke. Seetõttu võivad nende ainetega kokkupuutuvad töötajad kaitsevahendite puudumisel haigestuda naha- ja hingamisteede vähki.

Kutsekasvajaid diagnoositakse Eestis küll väga harva, kuid paraku esineb neid rohkem kui arvatakse. Kutsekasvaja areneb enamasti aeglaselt ja seetõttu on võimalik, et seda diagnoositakse alles siis, kui töötaja on juba pensionär.

Samuti võivad koos toimida mitte ainult kutse-, aga ka mitmed olmetegurid. Näiteks suitsetajatel, kes puutuvad kokku asbestiga, esineb kopsuvähki mitu korda sagedamini kui mittesuitsetajatel.

Rahvusvaheline Vähiuurimise Keskus (IARC) on seni avastanud umbes 700 kemikaali või muud tööstusprotsessis esinevat mõjurit, mis võivad tekitada vähki.

Eestis on üheks sagedasemaks kutsekasvaja põhjustajaks asbest. Haigestumus (kopsuvähk) on kõrgeim asbestikaevandajate ja maagirikastajate hulgas. Eestis on asbesti kasutusalad väga mitmekesised - see leiab rakendamist asbesttsemendi ehk eterniidi valmistamisel, isoleermaterjalina, asbestfiltritena jm. Paljudes maades on asbesti kasutamine praktiliselt keelatud.

Arseeniühendid (kasutatakse metallurgias, puidu- ja värvitööstuses, aianduses ja mujal) põhjustavad kõige sagedamini nahavähki. Kroomi- ja nikliühendid põhjustavad aga vähki kopsudes, ninaõõnes ja ninakõrvalurgetes. Ohustatud on eelkõige metallurgid, galvaanikud, lakkide, värvide ja tuletikkude tootjad, poleerijad, nahaparkijad jt.

N-nitrosoühendid (dimetüülamiin, distüülnitrosoamiin) võivad põhjustada pahaloomulisi kasvajaid. Selle ainerühma kantserogeenseid ühendeid tuntakse juba 75 ringis. Polüvinüülkloriid (kuulub plastmasside hulka) võib põhjustada maksakasvajaid. Röntgeni, raadiumi ja teiste radioaktiivsete ainetega (toorium, mesotoorium) ning isotoopidega kokkupuutuvad töötajad võivad haigestuda kutsevähki, kui nad ei kasuta piisavalt kaitsevahendeid.

Soomes on alates 1979. aastast ellu viidud kutsetööga seonduva vähkitekitavate ainetega kontakteerumise reigster. 17 000 töölise hulgas, kes kanti registrisse 1990. aastal, oli laboritöötajaid üle 3000. Kõige sagedamini oli haigestumise põhjuseks kokkupuutumine kroomi, nikli ja anorgaaniliste niklisooladega, aga ka asbesti, benseeni, kaaliumi ja arseeniga.

Enamik kutsekasvajaid on õnneks välditavad.

Individuaalsetest abinõudest on tähtsamad eririietus (sealhulgas ka eripesu). Eririietuse vahetamise ja pesemise sagedus oleneb selle saastumise intensiivsusest. Eririietust pestakse sobivate lahustega (bensiin jt.). Mõningatel töödel tuleb kasutada gaasitorbikut.

Asbestiga tuleb ettevaatlikult töötada, vältida selle sattumist põrandale. Olen näinud tööruumi, kus katkine asbestikott vedeles põrandal, selle kõrval hunnik asbesti, mida pühiti kokku luuaga. Hingamisteede kaitsevahendid seejuures puudusid.

Tingimata tuleb vältida alkoholi tarvitamist ja suitsetamist, mis soodustavad kahjulike tegurite toimet.

Võida reis Toscanasse Arvamus
Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare