Arno Niitofi peeti silmapaistvaimaks lauljaks nii kunstiliselt kui ka häälekoolilt. Arvukas muusikapublik kuulis baritoni kodu- ja välismaal – Lätis, Leedus, Poolas, Saksamaal, Ungaris, Soomes. Niitof oli E. Tubina, E. Oja, M. Saare, G. Ernesaksa jt eesti heliloojate laulude esmaettekandja. Tema muusikaline vaist tajus, et need on uue rahvusvahelisel tasemel põlvkonna heliloojad.

1944 lahkus Arno Niitof Saksamaale. Andis kontserte rindel, sõjajärgseil aastail esines nii Saksamaal kui ka Austrias. Austria ringhäälingus laulis ta kuni lahkumiseni Kanadasse 1952. Montreal sai tema uueks koduks. Varsti üllatas ta eestlaskonda iseseisva kontserdiga. Tema kontserttegevus hõlmas ka Ottawat, Torontot, New Yorki jm. Montrealis tegutses lühikest aega Niitofi laulustuudio. Olnud taluomanik, ladina keele õpetaja, suure restorani ja tantsuhalli pidaja, tegutses ta seejärel Montrealis eesti meeskoori juhina. Hiljem kandus huvi kunstiteoste kogumisele ja aiandusele. Häälemeistri ja laulja hääl vaikis 17. oktoobril 1989.

Teadvustamaks kuulsa muusikategelase elu ja loomingut, korraldas J. Hurda nim Põlva Rahvahariduse Selts koos muusikakooliga 19. novembril Arno Niitofi 95. sünniaastapäeva mälestusõhtu. Kuulati ülevaadet A. Niitofi elust ja tegevusest, musitseerisid Põlva Muusikakooli õpilased. Laulja Rootsis elav tütar Mairi Niitof jagas mälestusi isast.

Põlva Rahvahariduse Seltsi juhatuse esimees Arno Niitof 95

Sündinud: 2.12.1904 Põlvamaa

Surnud: 17.10.1989 Montreal

Õppinud laulmist Tartu Kõrgemas Muusikakoolis, lõpetas Liege i konservatooriumi 1930 ja ülikooli majandusteaduskonna 1932

Töötanud eralauluõpetaja, hääleseadja ja muusikaõppejõuna 1932–39; Tallinna konservatooriumi lauluosakonna juhataja 1940–41; laulis Vanemuises ja esines kontsertlauljana, ka välismaal; läks 1944 Saksamaale, juhatanud Montrealis eesti meeskoori