Kuusalu vallavolikogu esimees: ministrid ei ole kahe kuu jooksul pidanud vajalikuks valla kirjale vastata. See näitab kui huvitatud on nad haldusreformi õnnestumisest

 (10)

LOKSA LINN
Loksa linnFoto: TERJE LEPP

Paaril viimasel nädalal on kümnetes valla- ja linnavolikogudes erinevates paikades üle Eestimaa menetletud sarnaseid eelnõusid – rahvaküsitluse tulemuste kinnitamine ja arvamuse avaldamine valitsuse ettepanekule. Imestamiseks pole erilist põhjust, sest käimas on haldusreformi etapp, mille käigus loodab Vabariigi valitsus liita need vallad-linnad, kus käesoleva aastavahetuse seisuga elas alla viie tuhande inimese.

Sai ka Kuusalu vallavolikogu 15. veebruaril vastavasisulise riigihalduse ministri kirja, milles ettepanek ühendada Kuusalu vald ja selle „sees“ asuv Loksa linn uueks omavalitsuseks – Kuusalu vallaks. Olgu kohe öeldud, et Kuusalu vald on see, kellega liita soovitakse, sest aastavahetusel elas meil üle 6500 inimese. Liidetav on kriteeriumitele mitte vastav Loksa, kus elas pisut üle 2700 elaniku.

Kuusalu ja Loksa ühendamine on vana ja habemega lugu, mis ulatub kuraditosina aasta taha, kui 2005.a ühinesid tollased Kuusalu ja Loksa vallad. Ühinemisotsus oli üsna üksmeelne. Liitumisprotsess sai alguse veel aasta-poolteist enne seda ning kävitamisel kutsuti protsessiga liituma ka Loksa linnajuhte. Miks toona kolme omavalitsuse ühendust ei sündinud pole hetkel põhjust analüüsida, kuid toonaste linnajuhtide suhtumist toimunusse väljendab ilmekalt ühel mitteformaaalsel kohtumisel pillatud repliik, nagu oleksid tollased Kuusalu ja Loksa valla juhid varastanud „meie“ (st Loksa linnale kuuluva pidanud) valla.

Samal teemal:

Kuus tulutut katset

Sarnane suhtumine on jätkunud kõigil neil aastatel, mil Kuusalu ühendvallana toiminud on. Loksa linnavolikogu on kahel korral proovinud Kuusalu valda tükeldada – esimest korda 2008. aastal ja teist korda 2016. aasta alguses. Kõikidele Kuusalu valla katsetele asuda mõistlikesse läbirääkimistesse on suhtutud äraütlevalt. Ainuüksi haldusreformi seaduse jõustumisest mullu juulis kuni sundliitmise protsessi käivitamiseni on Kuusalu teinud kuuel korral katset naabreid läbi rääkima saada. Tulutult.

Viimases hädas püüdsime protsessi kaasata Loksa linnajuhtide erakonnakaaslastest pea- ja riigihalduse ministrit, samuti justiits- ja rahandusministrit, kellele saadeti appihüüe märtsi esimestel päevadel. Nagu Loksale saadetud kirjad, jäid ka need sisuliselt vastuseta.

Tegelikult on ministritele saadetud kirjaga olukord veelgi kehvem. Kui Loksa linnajuhid vähemalt formaalselt vastasid meie kutsetele – enamasti ülbes ja saatjaid alandavas toonis, siis ministrid ei ole nende kahe kuu jooksul pidanud vajalikuks ei meile vastata ega ka meiega ühendust võtta. Võtame seda kui märki nende „tõsisest huvist“ haldusreformi õnnestumiseks Ida-Harjumaal.

Kuna ka Kuusalu vallarahvas andis rahvahääletusel ühinemisele hävitava hinnangu – 40% hääletanutest pooldas ja 60% oli ühinemise vastu – ei jäänud ka volikogul muud üle kui mitte nõustuda valitsuse ettepanekuga Kuusalu valla ja Loksa linna liitmiseks.

Ehkki Kuusalu vallavolikogu liikmete hulgas on päris palju liitumise pooldajaid – oleme ausad, Loksa linn on põlise Kuusalu kihelkonna loomulik osa ning päris paljude vallaelanike jaoks oluliseks tõmbekeskuseks - ei saanud volikogu sundliitmisega nõustuda päris mitmel põhjusel.

Kõigepealt rahvaküsitluses selgunud seisukoht. Ehkki osalejaid polnud küll ülemäära palju (595 inimest ehk 11,4% hääleõiguslikest elanikest), kuid need. kes välja tulid, hääletasid valdavalt Kuusalu ja Loksa ühendamise vastu. Sama saab veelgi ilmekamalt öelda Loksa linna elanike (632 inimest, 26%) arvamuse kohta, kus ühinemise poolt oli 26% ja selle vastu 74% hääletanuist.

Loksa linnajuhid töötavad ühinemise vastu

Teiseks - Loksa linnajuhid on iga oma ihurakuga näidanud välja, et ei soovi ühineda nimetades seda korduvalt perspektiivituks ning linnale kahjulikuks. Veelgi enam, nad töötavad (on algusest peale töötanud) Loksa linna ja Kuusalu valla ühinemise vastu. Ilma koostööd tegemata pole valitsuse poolt ühinemisele seatud positiivsete eesmärkide saavutamine realistlik, tõenäoliselt ka mitte võimalik.

Kolmandaks ei ole valitsuse liikmed (Ratas, Korb, Sester, Reinsalu) vastanud vallajuhtide pöördumisele, milles sooviti tuge Loksa linnaga läbirääkimiste käivitamiseks. Vastamata jätmisega on ministrid andnud volikogule signaali, et ka nemad pole huvitatud, et Kuusalu ja Loksa sundliitmine võimalikult valutult õnnestuks. Seega oleks olnud Kuusalu volikogu poolt äärmiselt lühinägelik ühinemisega vabatahtlikult nõustuda. Pimesi ettepanekuga nõustumine võtnuks Kuusalu vallalt võimaluse pidada valitsusega läbirääkimisi eelarve tulude vähenemise ja sellest tuleneda võiva haldusvõimekuse vähenemise osas.

Viimase ja sugugi mitte vähemtähtsana selgub riigikontrolli ülevaatest riigikogule „Kohalike omavalitsuste rahastamine. Kohalike omavalitsuste tulude ja kulude analüüs ja kokkuvõte omavalitsuste küsitluse tulemustest. Kas riigi määratud tulud jagunevad omavalitsuste vahel ühtlaselt?“ (Tallinn, 31. märts 2017) Praegune Kuusalu vald on omavalitsus, mille tulud elaniku kohta enne haldusreformi on Eesti keskmisest suuremad, Loksa linnal aga riigi keskmisest madalamad. Riigikontrolli hinnangul tasanduvad tulud peale liitumist ning haldusreformi käigus moodustuva valla tulud saaksid olema suuremad riigi keskmisest.

Vastuolu haldusreformi eesmärgiga

Loksa linna tulubaasi hüppeline paranemine saab aga toimuda ainult praeguse Kuusalu valla elaniku kohta laekuvate tulude vähenemise arvelt. Valitsuse seletuskirjast ei selgu kuidas kavatsetakse kompenseerida liitmisega kaasnevat Kuusalu valla haldusvõimekuse langust. Reformi tulemus oleks otseses vastuolus seaduses sätestatud eesmärgiga, mille kohaselt omavalitsuste võimekus peab kasvama

Erinevalt mitmest teisest sundliidetavast omavalitsusest, kes on deklareerinud, et lähevad kohtusse oma iseseisvust taga nõudma, meie sundliitmist kui sellist vaidlustada ei soovi. Seda muidugi juhul, kui on täidetud seaduse eesmärk ja kõigi liidetavate omavalitsuste haldusvõimekus kasvab. Kui valitsus soovib Loksat Kuusaluga liita, peab ta kindlustama vajalikud meetmed Kuusalu valla tulutaseme säilimiseks. Kui kavandatakse üldist omavalitsuste tulubaasi tõusu, peavad sellest ühtviisi osa saama nii praeguse Kuusalu valla kui ka Loksa linna elanikud.

Ministrite umbmäärase väitega, et ühendomavalitsuse tulud ju suurenevad, ei saa me kuidagi rahulduda. Oma valla elanike õiguse eest saada ka peale ühendamist vähemalt sama tasemega teenuseid kui praegu, kavatseme seista lõpuni.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare