Läänemeri: kunagi vastasseisude meri, täna vabaduse meri
Mida soovime sellel eesistumisperioodil koostöös oma Läänemere piirkonna partneritega saavutada?
Prioriteediks on Läänemere toimiva ja eluterve ökosüsteemi säilitamine. Puutumatud mered on hädavajalikud inimkonna eluks ja heaoluks. Läänemere tundliku ökosüsteemi säästmine ja kaitse on seega täna üks peamisi väljakutseid.
Ainult ühises koostöös saavad Läänemere-äärsed riigid võidelda Läänemere saastumiste vastu, mis on põhjustatud põllumajanduse, tööstuse ja majapidamiste ülemäärastest jäätmetest. Kliimamuutusi ja globaalset soojenemist tajume me kõik. Kliimakonverentsi raames annab Läänemeremaade Nõukogu oma panuse kogu Läänemere regiooni hõlmava kliimastrateegia arengusse.
Pea kolmandik Euroopa majanduskasvust toodetakse Läänemere äärsetes riikides. Läänemere piirkond on seega üks olulisemaid majanduspiirkondi maailmas. Majanduslik tasakaalutus Läänemere Ida ja Lääne piirkondade vahel on vähenenud, kuid siiski veel tuntav. Regionaalse moderniseerimispartnerluse abil on meil sooviks Saksamaa ning sellele järgneva Venemaa Läänemeremaade Nõukogu eesistumisperioodi jooksul anda uusi impulsse piirkonna kokkukasvamiseks.
Mitmed rahvusvahelised võrdlevad uurimused tõendavad: Läänemere piirkonna haridustase on üks maailma parimaid. Kõrgel tasemel ülikoolide ja teadusasutuste tiheda võrgustikuga on Läänemere-äärne regioon end hästi ette valmistanud muutumiseks industriaalühiskonnast teadmistepõhiseks. Tihedaid noorsoo-, samuti teadusvaldkonna järeltuleva põlvkonna ja meie spetsialistide vahetusprogramme kui tulevikupotensiaali tuleks kaasata oluliselt rohkem kogu regiooni edasiseks arenguks.
Energiasektori koostöö on keskne teema
Üle 2000 laeva liikleb iga päev Läänemerel ning nii on ta keskne Euroopa liiklussõlm. Transpordiinfrastruktuuri väljaehitamine ja laevaliikluse ohutuse parandamine on seetõttu Läänemere koostöö elementaarsed tegevusvaldkonnad. Innovatsiooni edendamiseks toetab Läänemeremaade Nõukogu majandus- ja teadusorganisatsioonide tihedat koostööd. Kui konkurentsivõimelist transpordivahendit tuleb laevandust edasi arendada.
Samal ajal peab piirkondlik laevandustööstus end kohandama karmimatele reeglitele laevade heitgaasidest põhjustatud saasteainete emissioonile. Laevatranspordi emissioonide vähendamine on panus võitlusesse kliimamuutustega. Alternatiivsed, keskkonnasõbralikud kütused, nagu vedelgaas, peavad Läänemere laevatranspordi kütusena olema rohkem kasutusel. Läänemere piirkonnas on veel puudu hädavajalikust infrastruktuurist sellise ümberkorralduse jaoks. Siin edusamme saavutada on meie ühine väljakutse.
Koostöö energiasektoris kuulub Läänemere poliitika tähtsate pikaajaliste strateegiate hulka. Me näeme siin erinevaid trende: Saksamaa astub välja aatomienergiast, samal ajal kerkivad Kaliningradis ja Soomes uued aatomielektrijaamad. Samaaegselt on Läänemere äärsest kaheksast riigist viis seadnud endale auahne eesmärgi ehitada välja taastuvenergia.
Rootsi, Soome ja Läti tahavad juba 2020. aastal ühte kolmandiku oma energiast toota taastuvatest energiaallikatest. Seega on eduka Läänemeremaade energiapoliitika aluseks omavaheline usalduslik dialoog. Lisaks energiajulgeoleku ja energiavõrkude väljaehitamise teemadele on olulisteks küsimusteks taastuvenergia väljaehitamine ja energiaefektiivsuse tõstmine.
Norra ja Saksamaa soovivad Läänemeremaade Nõukogust teha moodsa ja otsustavalt tegutseva komisjoni, millel on rohkem kui kellegil teisel potensiaali, et aidata aktiivselt kaasa Läänemere piirkonna edasisele arengule. Läänemeremaade Nõukogus töötavad kõik liikmesriigid koos ühel tasemel. Läänemeremaade Nõukogus saavad Saksamaa liidumaad ja teiste liikmesriikide regionaalsed üksused oma jõud ühendada ja nii oma huvisid esindada. Samuti antakse ka Läänemermaade Nõukogu Saksamaa eesistujamaaks olemise perioodi jooksul oluline panus tulevikuks läbi Läänemere piirkonna kokkukasvamise.
Läänemeremaade Nõukogust
Läänemeremaade Nõukogu asutati 1992. aastal toonase Taani välisministri Ellemann-Jenseni ja tema saksa kolleegi Genscheri eestvedamisel. Kõik Läänemere äärsed riigid, Norra ja Euroopa Komisjon olid asutajaliikmed. Island astus liikmeks kolm aastat hiljem.
Alates asutamisest on Läänemeremaade Nõukogu koostööd Läänemere piirkonnas poliitiliselt toetanud ja andnud mitmeid impulsse. Tema missioon Ida ja Lääne vastuolu ületamiseks idapoolsete Läänemeremaade aktiivse toetamisega nende transformatsiooniprotsessis diktatuurist demokraatiasse ja plaanimajandusest turumajandusse on tänaseks päevaks saanud reaalsuseks.
Regionaalse koostöö alal oli ta Euroopas teerajajaks ja sai eeskujuks teiste regioonide koostööle, näiteks Musta mere äärsed riigid, Doonau piirkond ja Vahemeremaad.
