Jutt käib Läänemerest. Meie rannalt paistvast rahustavast vaatest, ühendusest muu maailmaga, meie majanduse oluliselt tegurist. See on meri, mis on eestlase elustiili ja identiteedi osa. Eestlase majanduse ja äri osa. Ta on täies ilus meie kõrval iga päev ja tundub, et igavesti. Kuid samal ajal on Läänemeri justkui meie tähelepanu alt väljas, sest ta on ju näiliselt nii kindel ja kõigutamatu, loomulik osa meie igapäevaelust. Mis temaga ikka juhtuda saab? Ära ei kao ta ju kuhugi. Ei kujuta üldiselt ette, et enda eluajal võiks juhtuda suuremaid looduskatastroofe või maailma lõppu. Ühtlasi ei kujuta seda, et Läänemerega midagi juhtuda võiks. Või siiski?

Eile ja täna (26.–27. novembril) on Soomes Turus arutluse all Läänemere eluolu, olevik ja tulevik nii keskkonna perspektiivist kui ka majandustegevuse (sadamad, laevaehitajad, laevafirmad). Mis on merendussektori võimalused, ohud, tugevused ja nõrkused olukorras, kus keskkonda tuleb kaitsta?