Loomulikult on mõistlik, et koalitsiooni kuuluva erakonna juht on ka valitsuse liige, kuid see, kas ta midagi muuta suudab, on väheusutav. Valitsuse tegevust dikteerib täielikult Reformierakond ning suure tõenäosusega nii see ka jätkub.

Loodame, et sotside uued ministrid vähemalt püüavad mõned sotsiaaldemokraatlikud ideed üles tõsta, mida valijatele lubati. Loomulikult ei lase Reformierakond neil aga teoks saada ning nii võimegi oodata järjekordseid konflikte ning “pärleid” valitsuse pressikonverentsilt. SDE valijate jaoks on eriti halb variant aga see kui uued ministrid ei hakkagi oma ideid välja pakkuma, vaid püüavad rahulikult lihtsalt hakkama saada.

Küllaltki kummaline on vaadata Jevgeni Ossinovski tööle asumist Reformierakonna valitsuses vaid veidi pärast seda kui tema põhiteemaks on olnud vasakpöörde vajalikkus Eesti poliitikas. Ossinovski tõstatas selle nii SDE üldkogul kui ka ühiskonnas, aga mis on võitlusest nüüd saanud? Taaskord ei midagi. Tuletan meelde viimaseid reitinguid, mis näitasid, et SDE valijatest pooled ei toeta praeguse koalitsiooni jätkamist. Raske on ette kujutada seda taktikat, millega SDE esimees hakkab nüüd erakonna valijaid veenma, et aetakse õiget asja. Praeguses koalitsioonis ja senise käitumise jätkudes jätkub ka sotside populaarsuse langus. IRL-iga toimunu peaks olema piisavalt hoiatavaks õppetunniks, kuid tundub, et sellest ei osata järeldusi teha.

Vaatamata ministrite vahetusele ei saa stabiilsusest ja sujuvast riigijuhtimisest kindlasti jätkuvalt rääkida. Kõhkluskoalitsioonis on endiselt teravad vastuolud nii isikute kui ka ideede tasandil. Valitsuspartnerid on omavahel arutanud veel mitme teisegi ministri tagasi astumise vajalikkuse üle, kes oma tööga piisavalt hästi hakkama ei saa (loe: Reformierakonda piisavalt ei kuula). Ja kõige selle juures on riigis vaja tegeleda mitme üliolulise probleemi, näiteks põllumajanduskriisi ja pagulasküsimuse lahendamisega. Pole mõtet imestada, et nii halvasti töötav koalitsioon nende probleemidega ka hakkama ei saa.