Erakoolide eelnõu, mis kohe peale valitsuses toimuvat arutelu on jõudmas loodetavasti lähiajal riigikokku, sai algatatud 2014. aasta sügisel tehtud riigikohtu otsuse tõttu. Riigikohtu otsusest tulenevalt on erakoolide (põhikool ja gümnaasium) tegevuskulude katmises osalemine kohalike omavalitsuste vabatahtlik ülesanne, mida ei saa anda täitmiseks ilma selleks riigieelarvest vahendeid ette nägemata.

Nii erakoolid kui munitsipaalkoolid saavad maksumaksja rahast toetust läbi kohalike omavalitsuste ja riigi. Haridus- ja teadusministeerium katab üldjoontes pedagoogilise personali (õpetajad) palkadega seotud kulutused, kohaliku omavalitsuse õlul on koolide tegevuskulud (majandamine).

Riik on osalenud erakoolide rahastamises haridustoetusega ja teeb seda ka edaspidi. See ei muutu ka kõne all oleva seaduse vastuvõtmisega. Seega ei saa väita, nagu võtaks riik kelleltki raha ära või jätaks maksmata oma kohustuse.

Riik toetab jätkuvalt ka kõiki hariduslike erivajadustega õpilasi, õppigu nad era-, riigi- või munitsipaalkoolides.

Erakoolide esindajate mure ja pahameel on seotud pigem kohaliku omavalitsuse poolt makstava tegevuskulu taas vabatahtlikuks muutmisega. Tuleb meelde tuletada, et just niisugune olukord kehtis ka kuni 2010. aastani. Nii on mitmetel Tallinnas asuvatel erakoolidel hirm, et kui seaduse eelnõu ei kohusta kohalikke omavalitsusi enam osalema õpilase pearaha maksmises erakoolidele, siis kaob Tallinna linnavalitsuse poolne tegevustoetus ja seetõttu võib suureneda lastevanemate poolt makstav õppemaksu osa. Kuna pealinna on koondunud suurem osa kõigist erakoolidest, siis on just siit kosta ka kõige rohkem murelikku juttu.

Olen vestelnud abilinnapea Mihhail Kõlvartiga, kes on leidnud, et Tallinna linnavalitsus võiks erakoole siiski mingil määral toetada. Tartu, Viljandi, Keila ning Pärnu linnajuhid on vastuseks päringutele kinnitanud, et nendes linnades tegutsevad erakoolid on kohalikule kogukonnale olulised ning rikastavad õpilaste valikuvõimalusi. Neis paigus kavatsetakse ka edaspidi jätkata erakoolide toetamist.

Millised muudatused seaduse jõustudes veel ees ootavad?

• Eelnõus on kavas muuta säte kehtiva kümneprotsendilise õppetasu tõstmise lae kohta. Edaspidi peaksid koolipidajad saama kokkuleppel lastevanematega tõsta õppemaksu vastavalt majanduslikule olukorrale ja kooli vajadusele.

• Kohalikud omavalitsused saavad rohkem sõnaõigust uute erakoolide asutamise juures. Kui KOV näiteks ei toeta uue erakooli teket, siis pole erakooli pidajal ka õigustatud ootust valla- või linnavalitsuselt majandamiskuludeks raha saada ning tuleb hakkama saada oma jõududega, see tähendab olemasoleva riigipoolse toetuse ja lastevanemate poolt makstava õppemaksuga. Selline klausel on õiglane iga kohaliku omavalitsuse suhtes, kellel peab olema nii õigus kui ka vastutus oma hallataval territooriumil koolivõrku korrastada vastavalt asjaoludele – määravaks asjaoludeks on laste õpivajadused, õpilaste arv, kuid ka kohaliku omavalitsuse võimalused ja vajadused.

Läbirääkimiste tulemusel erakoolide esindajatega on kuuldud kriitikat, et eelnõu jõustumise aeg on planeeritud liiga lühikese etteteatamisega. Kultuurikomisjon, kuulanud ka õiguskantsleri ettepanekuid on üldiselt seda meelt, et eelnõu jõustumise ajaks võiks olla pigem 1. jaanuar 2017. See tähendab, et riigipoolset erakorralist lisatoetust erakoolidele, mille suurus on 7,2 miljonit eurot, tuleks pikendada terveks 2016. aastaks.

Selline variant tähendaks, et seadusemuudatuste etteteatamise tähtaeg on aasta ning kõik osapooled peaksid selle aja jooksul jõudma tegutsemise tingimustes kokkuleppele nii lastevanemate kui kohalike omavalitsustega.

Kokkuvõtteks tahan kinnitada, et riigile on olulised kõik lapsed. Hindame kõrgelt neid ettevõtlikke kogukondi, kes on loonud või loomas ka edaspidi erakoole, mis täiendavad riigi- ja munitsipaalkoolide võrgustikku õpetades lapsi waldorfpedagoogika meetodil või neid, kes pööravad tähelepanu kristlikule kasvatusele.

Lihtsalt öeldes – tänan neid kogukondi, kes suudavad ja tahavad pöörata tähelepanu laste arengu erisustele ja erivajadustele. Loodan, et kõik kohalikud omavalitsused on vastutustundlikud oma koolivõrgu korrastamisel ning teevad laste hüvanguks head koostööd ka erakoolidega, kes oma jõudu ja energiat, teadmisi ja vahendeid on panustanud iga lapse võimete maksimaalseks arendamiseks.

Riigi ülesanne on aga jälgida, et võrdse kohtlemise nii õpikvaliteedi kui õppevahendite osas saaksid kõigis Eestimaa koolides õppivad lapsed. Olgu tegemist siis era-, munitsipaal- või riigikooliga.