Lapsesõbralikus ühiskonnas mänguautomaate toidupoest ei leiaks
-Kas Eesti hasartmänguseadus vajab liberaliseerimist sel määral, et mänguautomaadid leiaksid koha näiteks poodides ja söögikohtades?
Lapsed peavad elama täiskasvanute maailmas, kuid täiskasvanud peavad seda maailma luues arvestama, kuidas lapsed seal toime tulevad.
Lastekaitse liidu põhimõtteline seisukoht on see, et nagu näiteks alkoholi ja tubaka puhul, tuleks ka hasardist lähtuva sõltuvuse tekitajad ühiskonnas minimaliseerida ja nende kättesaadavus peab olema raskendatud.
Üldine hasartmängude liberaliseerimine ei ole kindlasti laste huvides.
-Kui mänguautomaadid seisaksid piltlikult öeldes toidupoe seina ääres, siis kas see kujutaks endast laste jaoks riski?
Jah. Kui pidevalt on juttu lastevanemate kasvatusoskustest, siis kerkib teema, et kui palju on lapsevanemal seda teadmist, et lapsi ohtudest eemale juhtida. Lapsesõbralik ühiskond peaks ikkagi liikuma sinna poole, et ohtusid minimaliseerida ja kui täiskasvanud tahavad mängida, siis selleks on kasiinod.
-Kui palju on praegu Eestis teatada juhtumeid hasartmängusõltlastest laste kohta?
Ei oska täpselt öelda kui palju lastest hasartmängusõltlasi on, ent tean juhtumeid, kus lastele on hasartmängusõltuvuse alaseid nõustamisi võetud.
Täiskasvanuks ei saada kohe, kuid kõik sellised kiusatused võivad sõltuvuseks kujuneda täiskasvanueas. Võib tuua paralleeli magusate siidritega, kõik on „harjutamise küsimus”.
