Lauri Birkan: Kas riigil ei tuleks kokkuvõttes odavam, kui riigikassa täitmisega tegeleksid maksuametnikud, mitte politseinikud?

Üks minu sõber otsustas ületada Tallinna kesklinnas tänavat selleks mitte ettenähtud kohas. Ka valis ta hetke, mil tee oli tühi ja kummastki suunast ei paistnud ühtegi autot lähenemas. Vaevalt oli ta teisele poole teed jõudnud kui ühe tänavaäärde pargitud eraauto aknaklaas alla keriti ning käskiva tooniga politseinikuhääl liikluseeskirjaga patustajat oma autosse istuda palus. Seejuures märkas nüüdseks juba terasema pilguga ümbrust takseerinud sõber, et selliseid autosid oli mõlemale poole tänavat kokku kuus tükki pargitud – kõigis jalakäijaid luuravad korralvalvurid sees.

Politseinikuhärra ütles, et nüüd on kaks varianti: kas nõustuda kohe 12-eurose trahviga või kaevata trahvinõue edasi, milleks olevat ka õigus – kui jalakäija leiab, et talle tehti ülekohut. Seejuures ei jäetud lisamata, et edasikaebamine on tegelikult mõttetu, sest trahvi tehakse ikka.

Kui 12 eurot oli omanikku vahetanud ning dialoog jõudis inimlikule tasandile, tunnistas ka politseinik, et mu sõber ei ohustanud teed ületades ei ennast ega ka ühtegi kaasliiklejat, kuna veendus enne teeületamist korduvalt mõlemas suunas vaadates, et ühtegi autot sel teelõigul polnud.

Seadusesilm nõustus ka faktiga, et antud juhul võiks sellise teo eest piirududa vaid noomitusega, kuid lisas, et seadus käsib tal trahvi teha. Ka oli korravalvur päri väitega, et politseid on kahtlemata kusagil mujal tunduvalt rohkem vaja, aga kõrgemalt poolt tulnud käsku tuleb täita.

Vägisi tekib küsimus: mis on kogu sellise tegevuse tegelik eesmärk? Kui liiklusohutuse tagamine, siis miks ei võiks viledega varustatud politseinikud lihtsalt teeääres seista ning patustama kippuvatele jalakäijatele juba aegsasti märku anda, et ärgu mitte mõelgugi vales kohas teed ületada? Nii käituti ju varem... Kui aga korravalvurid eravärvides autodes jalakäijaid varitsevad ning reageerivad alles siis, mil inimene juba teisel pool tänavat, ei saa me enam rääkida liiklusohutusest.
Kas riigil ei tuleks kokkuvõttes odavam kui riigikassa täitmisega tegeleksid maksuametnikud, samas kui politseiväljaõppega inimesed saaksid teha seda, mis on nende tegelik ülesanne – tagada turvalisus ja kord?