Lauri Hussar: Eesti vaba ajakirjandus vajab tuge

Vaba ajakirjanduse hoidmiseks on vaja digimaksu Facebookile ja Google’ile, kvaliteetset kojukannet ja 9% käibemaksu digitellimustele.

„Oleks tore, kui tulevikus saaksime müüa mõned reklaamid, et katta serveritega seotud kulusid,” ütles Facebooki asutaja Mark Zuckerberg 1. märtsil 2004. aastal ülikoolilehes The Harvard Crimson. Tuleviku all mõtles Zuckerberg üht kuud, et rahapuuduse tõttu välja lülitatud serverid saaks uuesti tööle panna.

Ent ühe kuu reklaame müünud Facebookist on nüüdseks saanud ülemaailmne reklaamimüügi gigant, mille käive ületab 40 miljardi dollari piiri. Hinnangute järgi võib ta koos teise internetigigandi Google’iga röövida ligi neljandiku Eesti reklaamimüügikäibest.

Reklaamil on Eesti erameedia ärimudelis üks keskseid rolle. Meie eratelevisiooni käibest moodustavad reklaamitulud lõviosa, veebiväljannetel võib see küündida isegi kuni 100%-ni. Suurtel ajalehtedel ja nende veebiplatvormidel võivad sissetulekud reklaamist moodustada poole kogutuludest. Seetõttu on sotsiaalmeedia pannud traditsioonilised meediaväljaanded suure rahalise surve alla, mis on väljendunud ka nende omavahelises üha karmimaks muutunud konkurentsis.

Oleme harjunud mõttega, et ajakirjandusmaastik peab olema vaba ja väheste regulatsioonidega, et teha võimalikult sõltumatut ja demokraatlikku ajakirjandust. Loomulikult kehtivad ka ajakirjandusettevõtetele, nii nagu igale ettevõtmisele, ärilised reeglid. Selle kõrval mõjub sotsiaalmeedia Metsiku Läänena. Seal puudub peaaegu igasugune regulatsioon. Äriliselt on tegu unelmate ettevõtmisega. Eestist otse ostetud reklaamilt ei pea maksma makse ning sellest ei jää ka mingit jälge.