Lauri Laats: Keskerakond kasvab ning on andekas ja paljudele ei anna see edulugu rahu

 (39)

Keskerakonna suvepäevad Lammasmäel
Keskerakonna suvepäevad LammasmäelFoto: Rauno Volmar

Keskerakonna uuenemise käivitanud kongressi järel ennustasid mitmed end analüütikuteks pidavad tegelased erakonna liikmete arvu kiiret kahanemist ja toetajaskonna kokku kuivamist. Aeg läks, aga midagi drastilist ei juhtunud ja erakonna hääbumise ennustajad rahunesid.

Uus elavnemine tuli Savisaare nimekirja väljakäimise järel ja eriti peale selle liitumist Tegusa Tallinnaga. Taas kinnitati, et võimas uus jõud meelitab keskerakonnast sadade kaupa liikmeid üle. Soolapuhujad pidid taas pettuma, sest erakond läheb valimistele vastu ühtse ja tegusana.

Meie poliitikas on müütidel oluline roll. Savisaare kõikvõimsus ja Siim Kallase sidemed salaorganisatsioonidega on küll lummavad kujundid. 10 miljoni afäär, rublaäri ja salasobingud elamislubadega jäävad teemaks ka aastakümnete möödudes, ent kindlasti ei mõjuta need jõudude vahekorda 2017. aasta kohalike valimiste eel.

Sama mõttetu on ka pidev kära koostöölepingu üle vene võimuparteiga, millega mõned primitiivse mõttelaadiga poliitikud üritavad inimesi keskerakonnast eemale peletada. See teema mõjub vaid mõnele nõrganärvilisele nostalgitsejale, kaasaegset iseseisva mõtlemisega ja maailma näinud eestlast vene kaardiga enam naljalt ei püüa.

Samal teemal:

Ka Savisaare müüt on kaotanud salapära, muutudes pigem ühe tubli ja tegusa poliitveterani elu kirjeldavaks monograafiaks. Arukad noored on peale kasvanud ja jätkavad erakonna liini juba uues kvaliteedis. Aeg on müütide suhtes halastamatu, ta laseb need kas ümber kirjutada, või muudab armsaks muinasjutuks, kus okasroosike äratatakse ja kitsetalled jõuavad tagasi ema juurde.

Liikmed ja poolehoidjad muudavad erakonna suureks

Mispärast määratakse demokraatlikel valimistel võitja kogutud häälte arvu põhjal? Aga sellepärast, et enim toetatud jõud peab saama võimaluse oma poliitikat ellu viia. Ja pole tarvis vigurdada ning rääkida, et keskerakonda muidu ei toetata, aga näe, vähese haridusega ja mitte-eestimeelsed valijad annavad neile oma hääle. See on ju lihtsalt loba.

Valijad kujutavad endast läbilõiget ühiskonnast ja kui täna pooldab üle Eesti keskerakonda enam kui kolmandik valimisealisest elanikkonnast, siis tunnistagem, et tegemist on väärt poliitilise jõuga, kelle mõtted on arusaadavad, sihid selged ja teod toekad. Kuulutada ülbelt, et meie Keskerakonnaga koos ei mängi, on pahatahtlik katse alavääristada kolmandikku rahvast.

Muidugi võib edukat erakonda südamest vihata, sest on ju vana hea eesti komme kadestada naabrit, kellel hästi läheb. Keskerakond on selline andekas naaber ja paljudele ei anna meie edulugu rahu.

Arvud ei valeta

Kui seda lugu juhtub lugema keskerakonna suhtes kriitiline kodanik või opositsioonipoliitik, siis on ta kindlasti jõudnud juba hüüatada: „Keskerakond populaarseim, oo may God!“ Aga võtame appi statistika, sest arvud ei valeta. Kui 2012. aastal kuulus keskerakonda 12 583 liiget, siis käesoleva aasta 1. septembriks oli lisandunud 2252 erakondlast.

Erakonnasiseselt raskel 2017. aastal, kui prognoositi liikmete arvu järsku kahanemist, toimus hoopis kasv saja inimese võrra ning keskerakond on täna oma 14 835 liikmega riigi suurim poliitiline jõud. See lubab näiteks Tallinnas tuua valimisteks välja 500 kandidaadiga nimekirja ning esineda ühtlaselt tugevalt kõigis Eesti maakondades. Ärgem unustagem, et samal ajal tuleb erakond toime ka Euroopa Liidu eesistujamaa valitsuse juhtimisega.

Et säilitada objektiivsus, toogem välja ka teiste parlamendierakondade liikmelisuse viimaste aastate dünaamika. Kui võrrelda reformierakonna liikmete suhtarve, siis on sealgi olnud kasvuaeg ja võrreldes 2012. aastaga on käesoleval aastal 2154 reformikat rohkem. Ent kui vaatame vahepealseid aastaid, siis selgub, et alates 2014. aastast, mil oravaparteisse kuulus 12 982 liiget, on toimunud pidev vähenemine. Kas opositsiooni jäänud reformipartei tänaseks 12 370-le kahanenud liikmeskonna äravool lähiajal veelgi hoogustub, näitab aeg.

Vähikäiku teeb ka IRL, mille 8925 liiget on 853 võrra vähem kui erakonna tipphetkel 2014. aastal. EKRE müütiline edu ei kipu samuti arvudes väljenduma. Pigem on jäädud paigale tammuma. 8303 liiget 2012. aastal ja 8292 tänavu. Ega sotsidelgi pole midagi hõisata. Vaatamata valimiseelsele ärplemisele, aga võib-olla just seetõttu, on liikmeskond 2014. aasta tippnäitajast 6199, kuivanud kokku 5939 peale.

Nagu näha, on ainsaks erakonnaks, mis inimesi tõmbab, keskerakond, mis suudab pakkuda Eestile tulevikuvisiooni. Ülejäänud erakonnad kaotavad nii liikmeskonnas kui toetuses. Seejuures on eriti kahetsusväärne, kui erakondade juhid ei vaevu oma parteide allakäiku analüüsima ning järeldusi tegema, vaid pühendutakse Eesti populaarseima erakonna ründamisele. Aga tigedus ja alusetu lahmimine ei asenda tugevat programmi, mis on poliitikas edu pandiks.

Vormistage Eesti Päevalehe püsimaksetellimus vaid 30 sendi eest päevas ning nautige Eesti kvaliteetseimat ajakirjandust! Vaata lähemalt »

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare