Lauri Laats: Uue koalitsiooni majanduspoliitika on õiglasem
On see siis näiteks Brexit või USA uus president. Kaasa saame rääkida aga nendes asjades, mis toimuvad meie riigi sees. Probleeme on palju ja lahendada neid korraga ning koheselt on ilmselgelt võimatu. Ettevõtjad soovivad paremat majanduskeskkonda, suur osa rahvast ootab suuremaid sotsiaalseid tagatisi. Põhiküsimuseks on aga siiski omariikluse püsima jäämine, täpsemalt rahvastiku püsima jäämine.
Vaadates tendentsi, kuhu on riigi rahvastik siiani liikunud, siis peab eeltoodud küsimust üha teravamalt püstitama. Meie rahvas, eelkõige noored, rändab välja. Vanemate inimeste osakaal pidevalt tõuseb, maksulaekumised ja pensionisüsteem on suure löögi all. Iga lahkuva tööealise inimesega muutub olukord üha keerulisemaks. Mis siin salata, reaalsuses ei piisa ju ka nendest maksudest, mida praegu suudetakse kokku korjata. Euroopa Liidu kontekstis oleme abisaaja riik. Perioodil 2007-2013 on Eesti saanud Euroopa struktuurfondidest koos omafinantseeringuga toetusi summas 4,1 miljardit eurot. 2014-2020 perioodiks on koos omafinantseeringuga ette nähtud 5,9 miljardit eurot. Mis tähendab seda,et 2016. aasta ca 9-miljardilisest eelarvest on Euroopa abiraha ca 1 miljard.
Nüüd kuuleme aga eelkõige Reformierakonna poliitikutelt, kuidas seni oli riigis kõik hästi ja uue koalitsiooni poliitika viib meid põhja. Maksu- ja majandussüsteemimuutmine ning riigile laenu võtmine on muudetud tabuteemadeks. Siinkohal on sobiv aga märkida, et ka see raha mille najal tegelikult riiklikud investeeringud püsivad (nn Euroopa abiraha) ei ole samuti tasuta ega igavene. Igal aastal maksame Euroopa Liitu oma osamaksu, mille suuruseks on enam kui 150 miljonit aastas ja iga aastaga see number kasvab. Lihtsustatult võib ju küsida: kas see ei ole siis laenu intress?
See, et riigis tekkis Euroopa rahade voog, nõrgestas reaalsuses meie maksupoliitikat. Riik oleks pidanud Euroopa toetusi võtma kui boonust, mitte aga pidevat tuluallikat, mille najal langetada valitsuse poolt korjatavaid makse. Reformierakond manipuleeris sellega, et andis inimestele lihtsa ja selge lubaduse – meiega maksad vähem makse! Sealjuures aga asuti aasta-aastalt üha suuremat osa eelarvest katma välisabi arvelt. Välistoetustega on püütud kompenseerida riigi vähest võimekust. Välistoetused on muutunud Eesti riigieelarve põhiliseks investeerimisallikaks, kattes neist ligikaudu kolm neljandikku. Võib öelda, et Reformierakond on tekitanud toetussõltuvuse, mida tuleb kiiremas korras ravima asuda, sest ühel päeval pannakse toetustele piir peale.
Kui me juba täna sellele probleemile ei mõtle, on väga suur võimalus, et Eesti majandus saab toetusrahade kadumisest tõsise hoobi. Mis omakorda tähendab väljarände suurenemist ja kõiki sellega kaasnevaid probleeme. Nii tuleb avaldada toetust uuele koalitsioonile ning nende selgele tahtele põhjalikult majandust reformima asuda. Eriti märgiliseks pean selget valmisolekut kasutada suurte investeeringute rahastamisallikana laenu võtmist. Tegemist on äärmiselt mõistliku otsusega praeguses maailma majanduskeskkonnas.
Loodetavasti suudab uus koalitsioon oma ideed tempokalt ellu rakendada, et majandusele uus hoog sisse anda ning tagada riigi jätkusuutlikkus.
