Link kopeeritud!
NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki "Sobimatu"!
Järjesta: Vanemad Uuemad Parimad
06.09.2018 00:52
Ega siis muudel erialadel teisiti ei ole.
    06.09.2018 01:05
    näljapalgal öppejöudude ja viletsa tasemega, va erandid. Elagu Eesti! hüüab ekspresident Ilves
    06.09.2018 11:46
    Kui vaadata ärmatamisi, sadamatamisi, miljonikadumisi, siis tuleks õigusteadus kinni panna. Asjad peaks otsustama mittejuristist rahvatribuun, valitud ainult neljaks aastaks. Õigusteadusesse paigutatud raha on läinud korruptsiooni kinnimätsimiseks.
    06.09.2018 11:51
    Õigusteadus? Kui me Higgsi bosonit või Ohmi seadust kah tõlgendama peaks, jookseksime siiani loomanahkades ringi ja ootaksime, et välgulöök metssea ära küpsetaks.
06.09.2018 01:23
Nojahh, kui ike ziaduseväänajate palganumbrid on mäekõrguselt ja ülekohtuselt üle nende endi õpetajate näljapajukist, siis on tõesti kogu Eesti õigusesüsteemi tulevik tõsises hädaohus. No ja kuhu selline kohatus kõlbakski? Selge see, et nüüd on riigil päramine aeg päästa mis veel päästa saab ja ka juuraprofessorite palgad ziaduseväänajate omadele järgi upitada, sest muidu pole varsti kedagi, kes uusi ziaduseväänajaid välja koolitaks....
06.09.2018 02:07
Palga tõstmine parimate advokaatide tasemele s.o. 100-200 EUR tunnis võtaks riigi eelarve higistama?
06.09.2018 04:51
aastas teeb see 3400 eurot lisaraha advokaatidele
06.09.2018 07:37
pole enam oht, vaid tegelikkus. Riigikogu on valitud 1992.a-st saati põhiseadusevastase valimisseaduse põhjal aga kas ükski õigusteadlane on selle vastu astunud? Kasvõi Mälksoo ise?
Ning miks on karistusseadus selline, et täpselt samasuguse kuriteo eest võib kurjategija 10 aastaks kinni kuid ka õigeks mõista. Täpselt sama raskusastmega kuritegu tuleb karistada kõigile võrdselt. Kas seda õigus"teadlased" ei tea?
    06.09.2018 09:22
    - jätkusuutliku ja teadliku ohustamispoliitika tulemuslik täitmine:))
    06.09.2018 09:24
    "... Millegipärast meenus, kuidas mu tuttav käis sügisel Tallinnas prokuröri abi eksamil. Ta väitis, et riigi peaprokurör olla sissejuhatavas kõnes öelnud, et edukamad on need, kes lahendavad menetluskaasused vaid Riigikohtu otsuste pinnalt. Peaprokurör rõhutanud, et eeldatakse, et vajalikud ja õiged lahendid on kandideerijatel peas. Üllatavana kõlanud ka vihje, et kandideerimisel peetakse kuriteo õigest kvalifitseerimisest olulisemaks oskust oma seisukohta veenvalt ja loominguliselt põhjendada. Siit võiks järeldada, et prokuröri abi eksamitel on edukamad need, kes kuriteo valesti kvalifitseerivad ja oma vale positsiooni veenvamalt kaitsta oskavad? Selline rõhuasetus personalivalikul võiks ehk selgitada vigade tekkimist pronksiöö kriminaalasja menetluses.

    Teadupärast lõpetas reformierakonna rahastamise kriminaalasja riigiprokurör Heili Sepp, kes Raski juhitud justiitsministeeriumis töötas karistusõiguse talituse juhatajana. Kaudselt oli oma R-Hoolduse firma kaudu kriminaalasjaga seotud ka tänane Riigikohtu esimees. Raski juhitud ministeeriumis töötas ka Priit Pikamäe. Karistusõiguses esinevate lünkade ja ebaselguste kõrvaldamiseks töötasid Sepp ja Pikamäe aastaid koos ka karistusseadustiku uuendamise ja täiendamise nimel. Ometi on seadused saanud nii nõrgad, et ei toeta prokurör Sepal süüdlaste väljaselgitamist ega kohtunik Pikamäel nende õiglast karistamist. Ehk on ametnike väljatöötatud seaduste nõrkus üheks põhjuseks, miks meie karistussüsteem kõrvalistele ja süütutele isikutele nii palju kannatusi tekitab? Ehk püütakse seaduse ebaselgust ja täitmata jäänud lünki täna juba kõrgemal tasemel varjata? Ehk oli pikaaegne koostöökogemus ministeeriumis üheks põhjuseks, miks Rask vaikimisi just Pikamäe oma mantlipärijaks on valinud? Siirdus ju Pikamäe Tartusse õige pea pärast Raski esmakordset nimetamist Riigikohtu esimeheks. Kas selleks, et kriminaalkolleegiumis reformierakonnale sobivat kohtupraktikat kujundada?..."
    rahva hääl/ news/ uudised/kas- tippametniku-nimetamine- otsustakse erakonna-tagatoas
    06.09.2018 09:26
    "Vaevalt avalikkus selle ebameeldiva otsuse tegelikest põhjustest selget pilti saab. Just seepärast on õige aeg vaadata tulevikku, et vältida sarnaste häbiväärsete protsesside ja vigade kordumist tulevikus.

    Riigikohtu esimehe ametikoht on vabadusele, õiglusele ja õigusele rajatud demokraatliku riigi põhimõtete arendamise ja hoidmise juures äärmiselt oluline. Seda kinnitab vaidlus sellegi üle, kas poliitikud võiksid kuuluda riigiettevõtete nõukogudesse või mitte. Seda kinnitab maadevahetuse protsess. Seda kinnitab mõjuvõimuga kauplemise kohtuasjade kokkuvarisemine. Seda kinnitab reformierakonna rahastamise kriminaalasja kohtueelne lõpetamine. Seda kinnitas ka aastatetagune vaidlus selle üle, kas Riigikohtu esimees võiks olla tegevpoliitik või mitte."
06.09.2018 07:40
pätid teevad karistamatult mida tahavad,te olete riigile-rahvale ohtlik kamp.
06.09.2018 07:58
No aga need tasud pole kunagi võrreldavad olnudki! Samas praktilises õigusloomes need õppejõud eriti ei osalenud 90-datel.Erandiks oli Varul aga tema tegi pärast õigusbüroo. Mingil määral olid tegevad ka Maruste ja Gräzin. Teisi õppejõude ma tollastest töögruppidest ei mäleta.Teisalt polnud need õppejõud vast ka ala teravaimad pliiatsid.No omas valdkonnas ehk prof. Rebane ja H.Lindmäe olid aga muidu olid nad küll pigem pedagoogid kui juristid.
06.09.2018 09:00
On meil õiguse ja õiglusega seis väga halb. Seda saavad endale lubada selleks suuri finantse omavad ja nö omad joped. Kui õigus ja õiglus sõltub ja on seotud rahaga sh ametnike ja advokaatide osas, siis pole ka midagi imestada. Paljud küsivad endalt, et mida õiguse ja õigluse nimel tegema pidavad suured kohtukulutused talle annavad? Kas odavam ei tule, nii finantsilisel, ajaliselt ja ka vaimselt, nendest st õigusest ja õiglusest loobumine. Mis ebaõigluse toetamine ja riigi süsteemi suhtes halvustava arusaama süvenemine?
06.09.2018 09:17
Kui õiglust enam pole, pole mõtet ka õiguse olemasolu või puudumise üle targutada. (sest varsti jõuavad kätte hundiseaduse ajad.)
06.09.2018 09:24
Asi algab seadusloomest - võtad kätte mõne uuema seaduse ja juuksed tõusevad püsti : ikka 15-20 -30 ja enamgi lehte pikk, rahvale arusaamatuses keeles, vastuolusid täis jms. Kes neid pidevalt treib või üldsegi ainult tõlgitakse ilma, et arvestataks eesti keele eripära, kõva ülepingutamine - iga väiksemgi samm on kirja pandud, mida seaduste kuhja all ägav lihtkodanik peab tegema. Viimane hoop kodaniku selga on ähvardusoma kodus toimetamine keelata? No, kui kunagi on maja vastu võetud, siis ei tohiks enam tagantjärele mingeid lubasid nõuda. Kuidas jõuda nii kaugele, et seadusandlus oleks püsiv, aga ei, meil on näiteid, et hakatakse muutma isegi enne enne , kui kehtima hakkab. Hea näide siin on liiklusseadus. Kurb on olukord seadusloomes. Lisaks, et isegi kogenud juristil on kehtivates seadustes jm. aktides raske orienteeruda rääkimata lihtinimesest.
06.09.2018 09:33
Eks doktorikraadiga insenerivaldkonna lektor teenib isegi vähem kui tööpingi operaator. Nii et tegelikult on see süsteemne jama. Ainsad kelle makstakse, on välismaalt saksa maksumaksja raha eest palgatud õppejõud. Professor võib oma ametit veel prestiizhi pärast pidada - loengukoormus ei tapa ja palk on ka siiski 2500-3000, aga vaese lektori jaoks on küsimus eksistentsiaalne - 1300 euroga bruto Tallinnas peret ei loo.
06.09.2018 09:52
Kui riigi seadusi lugeda, ....siis pole neid teravaid pliiatseid seal enne olnud, pole neid ka edaspidi loota.
Pigem on kogu õigussüsteem täis raskilikku alatust... sellest mälksoo poolt ei sõnagi.
06.09.2018 10:46
#Pealegi kehtib Eestis seadus, mis kohustab lapsi oma vanemaid vajaduse korral ülal pidama.#

On ka seadus, mis kohustab vanemaid lapsi ülal pidama, kui need on muretsetud, kuid pole seadust, mis kohustaks üldse lapsi muretsema. Ei eesti pereseadus ega pensioniseadus ega isegi põhiseadus eelda, et eestlane peaks üldse pere ja lapsed muretsema. Selliste seadustega ühiskond sobib pensionita riigile, kus inimene vastutab ise laste mittemuretsemise tagajärgede eest, kuid meil on ju pensioniga ühiskond, mis sunnib teiste kasvatatud pensionimaksjast last rahastama sotsmaksu pensioniosast 45 tööaasta jooksul ka võõraste lastetute vanurite pensionit oma vanemate pensioni arvelt.
Mida arvab õiguskantsler riigi pensioniseaduse ja alimendiseaduse mittevastavuses olemisest pereseadusega ja põhiseadusega?
06.09.2018 11:46
aga milleks meile õigusteadus, ennast ekreks nimetav kamp teab täpselt, kes on süüdi ja keda karistada...
06.09.2018 12:32
Seaduses on kirjas ( oli ? ) : ,, Ehitise juurde kuulub , kaasomandina maa ,,
Seaduses on kirjas (praegu ),, Kinnisasja (maatyki ) juurde kuulub ehitis ,,
Ehk yks variant -yhistu haldab ehitist ja maa on juures .
Teine variant -yhistu haldab maatykki (kinnisasi ) ja ehitis ,noh ,kui on ,siis on !
Kysimus ,,suurele ringile ,, No mida .kas lasteaed ,kirjutab seadusi ?Liivakastis ju saab kehtestada kogu aeg uusi reegleid ,kui aga sama toimub ka linnas ???Lapsed muudavad kogu aeg reegleid ,pohimottel ,ks 1. tugevama oigus . 2. kes kovemini karjub . 3. kes kavalam ehk targem on . 4. kuidas kasvataja juhendab .
No ja kuidas nyyd siis seadusandlusega on ? Aasta 2000 - art.23 /art.26/ art.30 /art. 31 -EU Sots. Harta -need ju siiani ratifitseerimata ,sest nestor kunagi vasts et me ei saa neid tagada ja kui ei saa sisi vastu ei votya ,sest kui votame ,on probleem kui EU tuleb taitmist kontrollima ,sest neid taita me ei sa praegu aga EU-sse on vaja minna !Lisaks veel ,1996 aastal otsustati et EU konventsioon ,inimoiguste ja pohiseaduse kaitse kohta ei laiene ORAS-ele .Lisati ka seda ,et koik need art.xxx ja teised on garanteeritud Eesti Vabariigi Pohiseaduseadusega ,milline millegiparast ei takistanud 100 000 isiku , ,,puu alla ,, , saatmist !
06.09.2018 12:33
riiklikus tartu ülikoolis teenib doktorikraadiga täiskohal õppejõud 1200 eurot miinus maksud. ükski mõistusega inimene ülikoolis selle raha eest tööd ei tee. ja ongi kaks võimalust - kas inimesed ei tee tööd või ei ole neil mõistust
06.09.2018 23:38
Alamakstud (?) doktorikraadiga õigusteaduse spetsialistid ei peaks tõestama tellimustööna juriidilist jaburust, nagu jääks Tartu rahulepingus sätestatud riigipiiri
muutmisel kehtima Venemaa jaoks lepingu sisu muus osas. Õiguse eest seisjate põhimõtted ei tohiks olla müüdavad.
07.09.2018 10:33
Selle kirjutise lugemine paneb tõsiselt kukalt sügama. Kas juurateadus on see, mis Eesti ammu ära antud sõltumatuse päästab? Erasektoriga konkurentsivõimelist palka ei suuda õppejõududele maksta ka ükski välismaa ülikool. Õppemaksu taastamine tagab kõrghariduse saamise ainult rikaste ja ilusate võsukestele ja jätab pööbli selle võimalusest ilma. Talendid ei sirgu mitte rikaste peredes, pigem vastupidi. Kokkuvõttes - enne kui kirjutama hakata, peaks ka mõtlema.
Jäta kommentaar
Oled anonüümses kommentaariumis, sisse logituna kommenteerimiseks vajuta siia
või vasta anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega