Link kopeeritud!
NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki "Sobimatu"!
Järjesta: Vanemad Uuemad Parimad
06.09.2018 06:13
Ja kui palju on vaja juuraprofessorile juurde maksta ? Midagi sarnast on ju ka riigiasutuses vs äri : minister teenib kordades vähem tippjuhist suurettevõttes, nii meil kui mujal.
06.09.2018 10:03
Kui riik keelas eraraha kaasamise õigusteaduse õpetamisesse, võttis ta endale õppejõudude tööandja rolli. Kahjuks on ta tööandjana osutunud ükskõikseks ja ei taju, et patriotismi ja parema tuleviku ootuse pinnal lõputult tööturul konkurentsis ei püsi. Selleks, et saada lektoriks või dotsendiks tuleb üldjuhul kõrgharidust omandada ca üheksa-kümme aastat. Tulemusena on töötasu, millest suurema palga saab kohtusse tööle läinud viie aastase haridusega jurist. Seejuures vastutab lektor kümnete ja sadade tudengite harimise eest.
06.09.2018 19:05
Kas ainult see, et ei taheta õigusteadlaseks hakata ohustab? Kaardetavasti peab noor enne kui otsustab kellekski saada/ õppida ühte j kui teist teadma. KUID võibolla on veelgi suurem oht saee, et välja hakkab surema õpetajate sugu. Ma mõtlen nende all inimesi, kes hoolimata kõhetust palgast,pidevast meedias kõlavast halvustustest ja süüdistustest, on teinud seda nii vajalikku laste kssvatamise ja õpetamise tööd. Kauks neid enam ei jätku ja noored on targad, ei taha saada vähe palka ja palju kriitikat. Nii võib üsna varsti minna "looja" see haridus ja tulevik.
06.09.2018 19:28
See, kui talendid ei taha palga tõttu õigusteadlaseks hakata, võib ohustada sõltumatu Eesti püsima jäämist.

Kui mitu muud sõna võib sõna 'õigusteadus' asemele panna nii, et lause olemus jääks usutavaks? Vist ikkagi rohkem kui paar...
Jäta kommentaar
Oled sisse logimist nõudvas kommentaariumis, anonüümseks kommenteerimiseks vajuta siia
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega