Tuleb välja, kuidas politseil on võimalik keelduda vägistamise juhtumit uurimast. Politseile oli esitatud ajend ja alus. Pealegi puudutas väidetav vägistamine alaealist. Peaprokurör Lavly Perling, miks menetlejad eiravad seksuaalvägivalla juhtumeid ega võta neid isegi uurida?
Konkreetse juhtumi puhul saab ainult politsei vastata, miks nad ei alustanud kohe kriminaalmenetlust. Peaprokurörina saan kinnitada, et kohe, kui informatsioon võimalikust kuriteost jõudis prokuratuuri, alustas prokuratuur juhtumi asjaolude kontrollimiseks kriminaalmenetlust. Kui rääkida üldisemalt, siis registreeriti justiitsministeeriumi andmetel 2014. aastal 147 vägistamist, neist 92 pandi toime alaealise ja 55 täiskasvanu vastu. Kas seda on Eesti suuruse ühiskonna kohta vähe või palju, on raske hinnata ja väga palju sõltub sellest, kas kannatanud pöörduvad õiguskaitseasutuste poole. Meil on ühiskonnana kindlasti pikk tee käia, et teatamiste arvu suurendada. Kindlasti on sellisest raskest kuriteost teatamine ja rääkimine kannatanu jaoks keeruline, kuid oma kogemusele tuginedes julgen väita, et uurijad ja prokurör töötavad selle nimel, et kannatanut võimalikult vähe häirival moel selgitada välja kõik võimaliku kuriteo asjaolud.
