Kas järjekordne „hääletu alistumine“? Või peaks tõesti tegu olema hoopis pärlitega hiidlaste ees nagu väidab Pärnits koos oma Putini semudest sõpradega? Mis siis on valesti ja kust poolt tuul haisu toob?

1) Hävitatakse Hiiumaa suurim vara - looduslik keskkond

Puhke- ja turismipiirkond tahetakse muuta tööstuspiirkonnaks. Kas selleks tuleb turist Hiiumaale, et vaadelda ahistavaid hiigelventilaatoreid ja taluda nendest lähtuvat visuaalset- ja mürareostust - turritavaid tuulikuid, kõrgepingeposte ja liine? Ei usu. Miks peaks turist siia tulema kui ta leiab samasugust tööstusmaastikku ka mujalt. Ilmselt tullakse täna Hiiumaale siiski puhast ja puutumatut loodust nautima. Väita, et müra ja visuaalne reostus ulatub vaid sadade meetrite kaugusele turbiinidest on valetamine (vt järgmine punkt). Hiiumaa omavalitsuste arengukavades on sees looduse ja  pärandmaastike vaadete säilitamine – hiiglaslike tuuleparkide ja kaasnevate tehnorajatiste  ehitamine ei ole sellega kooskõlas.

2) Kohalike inimeste elukvaliteet ja tervis kaubaks mittemillegi eest

Tuuletöösturid kasutavad ära tuuleparkide müra reguleeriva seadusandluse puudulikkust.

Nad suruvad läbi oma tahtmist, ähvardades omavalitsusi kohtuga, meelitavad otsustajaid ja eksitavad üldsust. Müranormid ja mõõtmise metoodika mida pakuvad välja tuulikutootjad ja tuuleparkide arendajad on ebakohased ning ei vasta WHO (World Health Organisation) soovitustele.

WHO soovitused on saadaval: http://www.who.int/docstore/peh/noise/guidelines2.html Loe lisa http://www.windturbinesyndrome.com ja http://www.windaction.org/documents/c43/  

Sisuliselt peidetakse mittekohase metoodika abil tegelikud faktid. Internet on täis ahastavate inimeste lugusid, kes ei leia abi ja kes on kaotanud une, tervise ja  rahulolutunde, neelavad meeleheites antidepressante või on rentinud teise maja - kus magamas käia.

Paljud on olnud sunnitud müüma oma kodu (nüüd juba sandikopikate eest) ja ära kolima. Miks sellest ei räägita?

Eriti tundlikud on müra suhtes lapsed (10-15 dB tundlikumad täiskasvanutest), kõige nõrgemad meie seast, kes ilmselt ei oska isegi kirjeldada infrahelist tulenevat stressi ja selle allikat. Ka täiskasvanute puhul näitavad uuringud, et tervisehäireid võib tekitada öine müratase üle 32dB(A). See on 10-20 dB(A) madalam kui ärkamist põhjustav müra. WHO soovitatav piir, terviseriskide vältimiseks, tuuleturbiini müra osas (mis sisaldab suures osas infraheli komponenti) on isegi alla 30 dB(A). Tuuleenergia promojad ei räägi teile, et ISO standard soovitab 25 dB(A) maksimumi maapiirkondades öisel ajal.

Mida müra halba teeb?

On leitud, et tuuleturbiinide tekitatud liigne müra tekitab unehäireid, peavalu, pearinglust, kuminat ja kohinat kõrvades, uimasust, väsimust, ärrituvust, mäluprobleeme, kontsentratsioonihäired, ärevust ...ilmselt piisab? Mis meetoditega inimesi ja omavalitsusi eksitatakse?

Ei võeta arvesse madalsagedusheli (infraheli) suurt osakaalu tuulikutest lähtuvas müras. Sellest tingituna ei anna dB(A) mõõtühiku kasutamine tegelikust mürast õiget pilti kuna on madalama sagedusega helispektri osas vähetundlik (filtreerib madalat sagedust), õige oleks kasutada mõõtühikut dB(C) mis ei filtreeri sagedusi. (Vaata http://www.e-a-r.com/pdf/hearingcons/FAQdba.pdf) Infraheli läbitungivus ja häirivus on tohutult suurem kui kõrgemas sagedusalas esineval helil.

Näiteks kaasaegne puitsõrestikmaja summutab infraheli väga vähe. Näiteks võib tuulegeneraatori müra levides läbi seina sumbuda 45 dB(A)tasemelt alla 30 dB(A) tasemele, kuid dB(C) ühikutes langedes samas kõigest 6-7 dB(C) võrra, jäädes seega 40 dB(C) lähedale.

Väga madala sagedusega heli ei olegi kõrvaga kuuldav vaid inimene tunnetab seda häiriva vibratsioonina. Meenutage mõne mõõduva auto basskõlari tümakat mida kuulete kaugelt enne kui auto mootori häält. Või diskoteeki millest möödudes kuulete vaid bassihelisid.

Kohandatakse tööstuspiirkondadele kehtestatud kriteeriume, mis on ebakohased vaiksetes maapiirkondades. Põhjuseks see, et inimene tajub müra lähtuvalt erinevusest looduslikust foonist ja vaikses maapiirkonnas on see hoopis teine kui urbaniseerunus.

Eksperdid soovitavad, et kasutataks suhtelist piirnormi - mürafoon võib tõusta kuni 3dB öösel ja 5dB päeval. Seega, kui on tegu vaikse piirkonnaga, peaks arvestama hoopis rangemate normidega. Näiteks 20dB fooni juures oleks õigustatud norm 23dB öösel ja
25dB päeval.

Ei arvestata atmosfääris müra levimise iseärasustega. Näiteks vaiksetel öödel on tihti maapinnal väga väike tuulekiirus, samas 100m kõrgusel võib see olla kordi suurem ja sel juhul on tuulikumüra tänu vaiksele maapealsele foonile kosta tunduvalt kaugemale,
tugevamalt ja häirivamalt kui arvestatakse.

Ei arvestata mitme tuuliku müra liitumist ja koosmõju, tekkivaid resonantse. Grupis olevate tuulikute puhul müra võimendub ja kui labad satuvad sünkrooni tekib veelgi müra võimendav resonants.

Tarkvara ja mudelid, mida arendajate palgatud "eksperdid" kasutavad ei arvesta kõiki neid nüansse ja lisaks lubatud veatolerantsiga koosmõjus annavad arendajaile sobivad tulemused.

Tuulikumüra on häirivam kui olmemüra. Uuringud on tõestanud, et tuulikumüra on tema iseäraliku sagedusliku koostise ja rütmilise iseloomu tõttu häirivam kui muud sama tugevusega n.n. olmemürad ja seetõttu peaks tuulikumüra lubatud piirlimiidid olema veelgi madalamad kui „tavamüra“.

Mida soovitavad teadlased?

Prantsuse Meditsiiniakadeemia soovitusel on (kuni 2.5 MW) tuulikute minimaalne distants eluasemeteni 1.5 km. Osad eksperdid soovitavad 1.5 miili, teised 2 km jne. Need hinnangud ei baseeru spekulatsioonidel. Keda huvitab tõestus uurige teadlaste poolt välja töötatud juhendit tuuleparkide paigutamiseks lähtuvalt müra mõju mõjust inimestele. http://www.windaction.org/documents/17229

3) Kinnistuomanike huvide kahjustamine

Lisaks hinnalangusele tuulikute mõjualasse jäävatel kinnistutel kaob kõrvalkruntide omanikel võimalus muuta oma maa sihtotstarvet, kuna elamumaa müranorme ei täideta.

Seega haihtub ka võimalus algatada tulevikus ehitustegevust. Tuuleparkide arendajate juristid on osavad neid pretensioone vaigistama väidetega, et kuna seni pole ehitatud siis te ju ei tahagi. Neid ei huvita, et inimestel võivad tulla ideed,ja võimalused ka tulevikus...
Kui peaks rakenduma laiemad mürakaitsetsoonid, siis laienevad ka vastavad piiranguvööndid veelgi.

4) Eluslooduse kahjustamine

On tõestatud paljude näidete varal, et tuulegeneraatorid tapavad linde ja nahkhiiri. Tundub naeruväärne selle õhina taustal, mis meil siiani looduse kaitsmisel toimub, hakata linde tuulikutega giljotineerima.

Kuigi rootor ei tee palju pöördeid minutis, on tiivaotsa kiirus meeletu (mitusada km/h) ja linnud pole harjunud arvestama ülevalt alla liikuva takistusega.

Norras tapsid tuulikud 10 kuuga 9 kotkast. Kas meie vähesed kotkad, kes planeeritavate alade lähedal Tihu kandis elutsevad peaksid söödetama vene ärimeeste huvide ette?

Hiiumaa on väga oluline veelindude rändetee ja rändeperioodil läbib meie õhuruumi sadu tuhandeid linde. Ilmselt kogevad ka metsloomad sarnast ja suurematki stressi mürast kui inimesed ning neile sobivate elupaikade pindala väheneb seega tunduvalt. Samuti hakitakse metsloomade elupaigaks olevad metsamassiivid tuuliku ehituseks tekkivate lagedate tsoonidega ja teedega.

5) Majanduslik efekt

Mis on siis need klaashelmed, millega meid meelitatakse ehk mida saab hiidlane kogu selle ulatusliku negatiivse mõju eest? Pärnits ütleb, et töökohti - rahvas küsib, milliseid töökohti? Ei tule siia töökohti! Seda olla Pärnits ka ise eravestluses tunnistanud.

Hoolduse ja monitooringuga tegelevad spetsialiseerunud firmad. Hooldusvajadus on tuulikutel ca ühe inimese tööpäev aastas ühe tuuliku kohta. See oleks siis vähem kui üks töökoht kogu saare kohta. Aga kes loeb kokku töökohad, mis vähenevad tänu rikutud keskkonnale ja turistide
huvi vähenemisele?

Turismi kokkukuivamine piirkonnas peale tuulepargi loomist on mujal maailmas tõestust leidnud. Kas tuleb saarele siis raha? Ei - kasum rändaks Venemaale, Hiiumaale laekuvaid makse ei teki. Saame siis ehk odavat energiat? Ei - kõik läheb Rootsi. Mida siis võidaks Hiiumaa? Minu meelest mitte midagi positiivset. Ainult eelpool kirjeldatud probleemid ja veel muud riskid mida me täna ei oska ette näha.

Kokkuvõtteks

Sageli maapiirkondades inimesed ei ole organiseerunud ja ei oska ega suuda oma õiguste eest seista. Liiatigi kui neid ei toeta maha jäänud seadusandlus, riigi ning kohalik võim.

Samuti puudub veel reaalse elu kogemusi tuuleparkide läheduses elamisest ja ei osata paljutki karta. Seetõttu tuleb õppida teiste kogemustest ja seista koos ühiste huvide eest.

Kallid inimesed ja omavalitsused - ärge minge lubaduste ja meelituste õnge!

Omavalitsustel on nii seaduslik kui moraalne õigus ja kohustus oma elanike tervise ning heaolu eest seista. Hiiumaal planeeritav mürakaitse tsoon 500 m on ilmselgelt ebapiisav.

Kutsun üles kohalikke omavalitsusi, kas planeeringust keelduma või kehtestama lähtetingimusena nõude arvestada minimaalselt 2 km elamute turvatsooniga.

Sama võiks kehtida matkaradadele, telkimiskohtadele, looduskaitsealadele, randadele ja muudele võimalikele avalikele puhkekohtadele. See vähendaks võimalikku kavandatud mahtu  tunduvalt ja leevendaks ka muid probleeme, mida liigne mastaapsus kaasa tooks.

Parem oleks kui maismaale neid ei tuleks ja tuulepargid loodaks avamerele, kus nende negatiivne mõju on väiksem. Hea inimene, kes sa mõtled peaga ja tunned südamega, anna oma toetus üleskutsele Hiiumaale hiigeltuuleparke mitte rajada!