Lennundusekspert Toomas Peterson plaanist laiendada lennuühendusi Tartusse: jätkusuutlikum tundub kaherajaliste maanteede kiiremaks muutmine

 (57)

Toomas Peterson
Toomas PetersonFoto: Tiit Blaat

Viimasel ajal tuleb Tartust, hääde mõtete linnast, üha enam uusi erutavaid teateid. Valimiste virvarris mõnede aselinnapeade eemalda(u)mine, nüüd siis Tartu juhtide soov panustada lennuühendustesse kolme aasta jooksul 500 000 euroga.

Taolisi mõttesähvatusi on läbi aegade ennegi olnud, mõned on isegi teostunud. Peamine on siin järgida turumajanduse loogikat, eriti lennutranspordis, kus müüakse usaldust ja tuleb järgida rangeid ohutusalaseid reegleid. Et see ei tunduks parun Münchhauseni kombel juukseid pidi soost välja tirimisena, siis mõned kommentaarid.

Kõigepealt peame lootma, et majandus- ja kommunikatsiooniministeerium suudab sellise juhtumi kooskõlastada Eurroopa Komisjoniga. Seda riigiabi mõistes, erinevalt näiteks Estonian Airist, kui negatiivset minevikku meenutada. See on asja vormiline külg. Sisulise poole pealt tuleb teha tõsiseid arvutusi 500 000 euro kaasamise võimalusel kolme aasta peale.

Oluline on siinkohal erasektori panustamine, sest ametnike ja poliitikute soovunelmad alati reaalsust ei taju. Sellisel moel võib katsetada ja riskida. Siiski tundub jätkusuutlikum kaherajaliste maanteede ja raudteede kiiremaks muutmine peamistesse lähilennujaamadesse - Tallinnasse ja Riiga.

Siinkohal võime juba arvestada pooleteise tunnise ajakuluga. Kusjuures neid teeühendusi võib ja saab rajada koos erasektoriga. Näiteks Tallinna ja Tartu kaherajaline maantee tasuliseks muutes võime tasuta ja aeglasemalt kulgeda Piibe maanteel.

Praegusel ajal lennutransport naudib kõrghetki. Kasvutempod olid eelmisel aastal ja käesoleva aasta esimese kümne kuuga 5-7%. Tänu kütusehindade madalale tasemele, majanduskasvudele ja konkurentsi suurenemisele tundub lennutranspordis kõik hästi minevat. Siiski järgivad lennutranspordi trendid majandustsüklilisust.

Majandusteoreetikud ennustavad uut finantskriisi. Muidugi - missuguse omapäraga see saab olema ja millal ta lahvatab, on siiani teadmata. Aga lennufirmade konsolideerumine jätkub ja alla neelatakse ka suuremaid, viimati näiteks brittide Monarch, millele järgnes airBerlini langus. Siiski luuakse lootuses ning madalate kütusehindade ja majanduskasvu juures üha uusi firmasid. Maailmas sündis selle aasta esimese üheksa kuuga 78 lennufirmat, turult kadus 25, Euroopas vastavalt 29 ja 14.

Ei istuta käed rüppes ka postBrexiti ootuses, näiteks EasyJet tegi firma Austria sertifikaadiga. Tartu probleemide juurde tagasi pöördudes on igati tervitatavad lennuühendusi käsitlevad uued ideed. Nende teostumiseks tuleb teha koostööd ametnike, poliitikute ning lennu- ja äriinimeste vahel, võttes koos riske ning arvestades, et nii nagu ei ole majandus olemuslikult pidevalt kasvav, ei ole ka lennutranspordi kõrghetked igavesed.

Vormistage Eesti Päevalehe püsimaksetellimus vaid 30 sendi eest päevas ning nautige Eesti kvaliteetseimat ajakirjandust! Vaata lähemalt »

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare