Leo Kunnas: Eesti hääletu alistumise taak

Sel nädalal esilinastuv mängufilm „1944” räägib üksi ja kaitseta jäänud inimeste valikutest Teises maailmasõjas

„1944” ei ole esime- ne Eesti sõjafilm. 1968. aastal valmis oma aja kohta üsna julge „Inimesed sõdurisinelis”, mis räägib Punaarmee Eesti laskurkorpuse sõjateest. Sellest filmist on eriti meelde jäänud üks episood. Eesti laskurkorpuse väeosad on Emajõe kaitseliinist läbi murdnud. Vastas olnud Saksa poolel võitlev Eesti üksus on löödud ja mõned selles võidelnud mehed vangi langenud. Üks vang ütleb: „See on eestlaste traagika, et nad peavad võitlema eri poolel.”

Et tsensuur säärase episoodi läbi laseks, oli see lahendatud koomilises võtmes. Paraku pole siin tegelikult grammigi koomikat. Traagika põhjus on lihtne: Eesti Vabariigi „hääletu alistumine” Nõukogude Liidule 1939.–1940. aastal. Võitluseta alistumise õigustajad on põhiargumendina kasutanud väidet „mis kõik oleks võinud eesti rahvaga juhtuda, kui oleksime vastu hakanud”.