LEO KUNNAS: Kerge otsustada, raske vastutada

Uue era­kor­ra­li­se sei­su­kor­ra sea­du­se eelnõu jär­gi oleks võima­lik Ees­tis era­kor­ra­li­ne sei­su­kord väl­ja kuu­lu­ta­da ka siis, kui pi­kaa­ja­lis­te vä­gi­vald­se­te ja mas­si­lis­te kor­ra­tus­te­ga ei ta­he­ta ot­se­selt rii­givõimu ku­ku­ta­da. Et­te­pa­ne­ku kait­sev­äe ja kait­se­lii­du võima­li­kuks kaa­sa­mi­seks era­kor­ra­li­se sei­su­kor­ra la­hen­da­mis­se teeks si­se­mi­nis­ter ja sel­le ot­sus­taks va­lit­sus.

Eelnõu se­le­tus­ki­ri ja sel­le koos­ta­jad rõhu­ta­vad kah­te as­pek­ti. Kõige­pealt pre­si­den­di kui rii­gi­kait­se kõrge­ma ju­hi süm-bool­set rol­li, mil­le tõttu ei saa­vat te­da ko­hus­ta­da ot­sus­ta­ma kait­sev­äe ja kait­se­lii­du ra­ken­da­mi­se üle era­kor­ra­li­se sei­su­kor­ra ajal. Tei­seks rõhu­ta­tak­se liht­sust. Era­kor­ra­list sei­su­kor­da peaks saa­ma se­ni­sest ker­ge­mi­ni väl­ja kuu­lu­ta­da ning kait­sev­äe ja kait­se­lii­du võima­lik ra­ken­da­mi­ne peaks ole­ma sa­mu­ti hõlp­sam.

Kuid kas kait­sev­äe ja kait­se­lii­du ra­ken­da­mi­se liht­sus on nii olu­li­ne, et sel­le ni­mel peaks muud ot­sus­ta­mi­se as­pek­tid kõrva­le jät­ma? Kas väi­de­tel pre­si­den­dist kui pel­galt sümbool­sest rii­gi­kait­se kõrge­mast ju­hist on üld­se min­git reaal­set alust? Kas kait­sev­äe staa­tus ja res­sur­sid vas­ta­vad ühis­kon­na oo­tus­te­le, et kait­sevä­gi ja kait­se­liit võik­sid era­kor­ra­li­se sei­su­kor­ra la­hen­da­mi­se­le tõhu­salt kaa­sa ai­da­ta?

Olen kor­du­valt väl­jen­da­nud sei­su­koh­ta, et võima­li­ku sõja­li­se konf­lik­ti tek­ki­mi­seks Ees­ti pin­nal on kõige­pealt va­ja rel­vas­ta­tud si­se­konf­lik­ti Ees­tis en­das. Rel­vas­ta­tud si­se­konf­lik­ti­le või-vad eel­ne­da või sel­le esi­le kut­su­da vä­gi­vald­sed mas­si­li­sed kor­ra­tu­sed. Era­kor­ra­li­se sei­su­kor­ra väl­ja­kuu­lu­ta­mi­se eesmärk saaks­ki sel ju­hul ol­la kor­ra­tus­te lõpe­ta­mi­ne ning konf­lik­ti võima­li­ku es­ka­lee­ru­mi­se en­ne­ta­mi­ne ja väl­ti­mi­ne.

Äärmuslik abinõu

Kuid kait­sev­äe ja kait­se­lii­du ra­ken­da­mi­ne era­kor­ra­li­se sei­su­kor­ra ajal en­ne rel­vas­ta­tud si­se­konf­lik­ti puh­ke­mist jääb igal ju­hul ka­he te­ra­ga mõõgaks. Kaa­lut­le­tud ja õigel het­kel teh­tud ot­sus, mil­le­ga kaas­neb os­kus­lik ja as­ja­tund­lik täi­de­vii­mi­ne, võiks tões­ti mit­te ai­nult kor­ra­tu­sed lõpe­ta­da, vaid tõkes­ta­da ka nen­de es­ka­lee­ru­mi­se rel­vas­ta­tud vä­gi­val­la­ni. Kuid kaa­lut­le­ma­ta ja ru­ta­kas ot­sus koos ebap­ro­fes­sio­naal­se täit­mi­se­ga võib an­da vas­tu­pi­di­se efek­ti ja konf­lik­ti hoo­pis­ki suu­ren­da­da.

De­mok­raat­li­kes rii­ki­des nä­hak­se rel­vajõudu­de ka­su­ta­mi­ses omaen­da ko­da­ni­ke või ela­ni­ke oh­jel­da­mi­seks äär­mus­lik­ku abinõu, mi­da ra­ken­da­tak­se vaid siis, kui kõik muud va­hen­did on am­men­da­tud. Igal ju­hul on te­ge­mist ot­su­se­ga, mil­le­ga kaas­neb suur vas­tu­tus ja pi­kaa­ja­li­sed ta­gajär­jed. Võima­li­ke inim­li­ke vi­ga­de ja ot­sus­ta­ja­te eba­sea­dus­li­ke am­bit­sioo­ni­de väl­ti­mi­seks on sää­ra­se ot­su­se te­ge­mi­sel liht­su­se, kii­ru­se ja väik­se­ma ot­sus­ta­ja­te rin­gi ase­mel voo­rus­teks pi­gem kaa­lut­le­tus, laiem ot­sus­ta­ja­te ring ja mit­me võimu­ta­san­di kaa­sa­mi­ne (mit­te piir­du­mi­ne ai­nult täi­tevvõimu­ga). Mil­li­sed ta­hes need ot­su­sed ka po­leks, oleks te­gu kõike muud kui ker­ge­te ot­sus­te­ga.

Ka pre­si­den­di ot­sus­ta­ja­te rin­gist väl­jajät­mi­ne ei tee neid ot­su­seid min­git moo­di liht­sa­maks. Keh­ti­vas põhi­sea­du­ses on kir­jas, et pre­si­dent on rii­gi­kait­se kõr-geim juht. Seal ei ole kir­jas, et pre­si­dent on sel­les rol­lis vaid süm-bool­selt. Ju­ba 1994. aas­tal ot­sus­tas rii­gi­ko­hus, et ku­na pre­si­dent on vas­ta­valt põhi­sea­du­se­le rii­gi­kait­se kõrgeim juht, pea­vad tal ole­ma ka vas­ta­vad vo­li­tu­sed rii­gi­kait­se juh­ti­mi­seks: „I­si­kul, kes on min­gi vald­kon­na kõrgeim juht, peab ole­ma õigus an­da sel­les vald­kon­nas tea­ta­vaid kor­ral­du­si. Käs­ku, mil­le­ga kait­sejõude ra­ken­da­tak­se sõja­li­seks te­ge­vu­seks ra­hu ajal, ei saa an­da, min­nes möö­da põhi­sea­du­ses sä­tes­ta­tud rii­gi­kait­se kõrgei­mast ju­hist.”

Len­nart Me­ri ja Ar­nold Rüütel olid ini­mes­te ja pre­si­den­ti­de­na vä­ga eri­ne­vad, kuid kumb­ki ei kä­si­ta­nud oma rol­li rii­gi­kait­se kõrgei­ma ju­hi­na sümbool­se si­ne­kuu­ri­na. Kui kait­se­mi­nis­ter And­rus Öövel ar­vas omal ajal, et hoo­pis­ki te­ma on si­su­li­selt rii­gi­kait­se kõrgeim juht, põhjus­tas see pi­kaa­ja­li­se konf­lik­ti pre­si­dent Me­ri­ga.

Pre­si­dent Too­mas Hend­rik Il­ves võib en­da ot­sus­ta­ja­te rin­gist väl­jajät­mi­se heaks kii­ta või sel­le üle ise­gi ker­gen­dust tun­da, kuid see ei pruu­gi ol­la vas­tuvõetav järg­mi­se­le või ülejärg­mi­se­le pre­si­den­di­le.

Kui kä­si­ta­da rii­gi­kait­se kõrgei­ma ju­hi rol­li si­sutühja sümbo­li­na ning põhi­sea­dust pa­be­ri­li­pa­ka­na, siis järg­mi­seks võib ju ko­gu Ees­ti sõja­list rii­gi­kait­set mõis­ta kui pel­ka sümbool­set ak­ti, mil­lel puu­dub si­su­li­ne tä­hen­dus. Sää­ra­se suh­tu­mi­se vil­jad on­gi vaid ühte kol­man­dik­ku mees­ko­da­nik­ke hõlmav kait­sev­äe­tee­nis­tus, val­mi­so­lek suu­na­ta kait­se­ku­lu­tu­si ükskõik mil­li­se ee­lar­veau­gu täi­teks või kait­sev­äest rel­vas­ta­tud kee­lea­me­ti te­ge­mi­ne.

Ala­tes 1. jaa­nua­rist on kait­se-v­äe kor­ral­du­se sea­du­se­ga kait­sev­äest teh­tud si­su­li­selt üks kait­se­mi­nist­ri­le al­lu­vast kol­mest ame­tist tea­bea­me­ti ja kait­se­res­surs­si­de ame­ti kõrval. Kait­sev­äe kor­rekt­ne ni­me­tus peaks­ki vas­ta­valt uue­le staa­tu­se­le ole­ma kait­sev­äea­met, ta­va­li­ne ühe asu­tu­se ku­jul ja ühe ee­lar­ve­ga funkt­sio­nee­riv ma­da­la staa­tu­se­ga ame­ti­ke pal­ju täht­sa­ma­te ja olu­li­se­ma­te rii­gia­su­tus­te seas.

Aeg leida vastused

Tor­kab sil­ma vas­tuo­lu kait­sev­äe uue staa­tu­se ning kait­sev­äe ai­na kas­va­va­te üle­san­ne­te ja ühis­kon­na oo­tus­te va­hel. Li­saks ka­hes sõjas osa­le­mi­se­le ja rii­gi sõja­li­seks kait­seks val­mis­tu­mi­se­le oo­tab riik kait­sev­äelt ja kait­se­lii­dult igal aas­tal tu­han­deid töö­tun­de met­sa­tu­le­kah­ju­de, üleu­ju­tus­te ja muu­de hä­dao­lu­kor­da­de la­hen­da­mi­seks.

Kait­sev­äes ja kait­se­lii­dus nä­hak­se jär­jest roh­kem or­ga­ni­sat­sioo­ne, mis on võime­li­sed na­gu võluv­äel täit­ma õhu­ke­se rii­gi au­ke. Sel­le loo­gi­ka jär­gi võib tões­ti tun­du­da, et kui po­lit­seil te­kib era­kor­ra­li­se sei­su­kor­ra ajal prob­lee­me, küll siis kait­sevä­gi ja kait­se­liit kor­ra maj­ja löö­vad.

Li­saks fak­ti­le, et sää­ra­ne ot­sus ku­ju­taks ju­ba isee­ne­sest ka­he te­ra­ga mõõka, ker­kib veel üks küsi­mus. Kas kait­sev­äel on res­surs­se ot­su­se täit­mi­seks?

Kait­sev­äe aja­tee­nis­tus on se­davõrd väi­ke­se­ma­hu­li­ne, et kait­sevä­gi suu­dab kaad­ri­koos­sei­su osas end hä­da­vae­vu taas­too­ta. Sõja­li­ne rii­gi­kait­se ei ole mit­te ühel­gi aas­tal saa­nud ju­ba kümnen­di al­gu­ses lu­ba­tud 2% SKT-st. Kui eel­mis­tel aas­ta­tel too­di põhjen­du­seks lii­ga kii­ret ma­jan­dus­kas­vu, siis tä­na­vu ja lä­hi­tu­le­vi­kus kõlba­vad sel­leks sa­ma häs­ti ma­jan­dusk­riis ja ee­l-ar­ve­de­fit­siit.

Oleks kah­ju, kui uus era­kor­ra­li­se sei­su­kor­ra sea­dus tu­leks sa­ma­su­gu­ne na­gu kait­sev­äe kor­ral­du­se sea­dus, mil­le pa­ran­da­mi­se va­ja­dus oli ilm­ne ju­ba sel­le vas­tuvõtmi­se päe­val. Et sel­lest sea­du­sest ei saaks ka­he te­ra­ga mõõka, mis lõikab sea­du­sand­ja­le kät­te, oleks mõist­lik tõsta­ta­tud küsi­mus­te­le vas­tu­sed lei­da.