Olen nei­le vas­ta­nud, et kait­sevä­gi või am­mu­gi ma ise ke­da­gi tee­nis­tus­se ei kut­su, kuid kait­se­mi­nis­tee­riu­mil on sel­leks ole­mas lau­sa eral­di amet – kait­se­res­surs­si­de amet.

Kui ko­da­ni­kud saak­sid asu­da ta­kis­tus­te­ta oma põhi­sea­dus­lik­ku ko­hust täit­ma või siis vä­he­malt pä­de­vad vas­tu­sed oma aja­tee­nis­tust puu­du­ta­va­te­le küsi­mus­te­le, po­leks neil ilm­selt va­ja te­gev­tee­nis­tu­ses ole­vaid kait­sev­äe­la­si või re­servv­äe­la­si tüli­ta­da. Miks ja kui­das kait­se­res­surs­si­de amet loo­di ja mis põhjus­tel puu­du­vad sel ame­til ele­men­taar­sed edu eel­du­sed?

Küsi­mu­se­le vas­ta­mi­seks tu­leb ajas na­tu­ke ta­ga­si min­na. Ku­ni 2003. aas­ta­ni oli kait­se­mi­nis­tee­riu­mi­le sea­du­se­ga pan­dud täie­lik vas­tu­tus kait­sev­äe mo­bi­li­sat­sioo­ni kor­ral­da­mi­se eest. Sel­leks oli mi­nis­tee­riu­mil esial­gu viis­teist ja hil­jem ne­li nõuko­gu­deaeg­se­te sõja­ko­mis­sa­riaa­ti­de põhjal moo­dus­ta­tud asu­tust – rii­gi­kait­se osa­kon­da, mis pi­did te­ge­le­ma nii kut­sea­lus­te aja­tee­nis­tus­se kut­su­mi­se kui ka re­servv­äe­las­te ar­ves­tu­se ja mo­bi­li­sat­sioo­ni kor­ral­da­mi­se­ga.

Ku­na vald­kon­nas ei teh­tud aas­ta­te jook­sul mi­da­gi olu­list ja mo­bi­li­sat­sioo­nisüstee­mi väl­ja ei aren­da­tud, äh­var­das tõsi­ne oht, et kait­sevä­gi jääb­ki tühik­äi­gul toi­mi­ma. Seetõttu näi­tas kait­sejõudu­de peas­taap üles al­ga­tusvõimet, et võtta kait­sev­äe mo­bi­li­sat­sioo­ni kor­ral­da­mi­ne mi­nis­tee­riu­milt üle. Sel­leks muu­de­ti kümmet sea­dust, mil­le­ga kait­sev­äe mo­bi­li­sat­sioo­ni põhi­funkt­sioo­nid – re­servv­äe­las­te ja sõjaa­ja üksus­te ar­ves­tus ning õppe­ko­gu­ne­mi­se­le kut­su­mi­ne või mo­bi­li­see­ri­mi­ne, sa­mu­ti ma­ter­ja­liar­ves­tus ja la­dus­ta­mi­ne – an­ti üle kait­sev­äe­le.

Maagiline sõna

Kait­sevä­gi soo­vis üle võtta ka kut­sea­lus­te aja­tee­nis­tus­se kut­su­mi­se, sest on sel­le kva­li­teet­sest teos­ta­mi­sest elu­li­selt hu­vi­ta­tud. Kee­gi tei­ne, näi­teks kait­se­mi­nis­tee­rium või kait­se­res­surs­si­de amet, ei hak­ka ju aja­tee­ni­ja­te­le sõja­list väl­jaõpet and­ma ega neist sõjaa­ja üksu­si moo­dus­ta­ma. Kait­sev­äe pa­ku­tud la­hen­dus oli liht­ne – rii­gi­kait­se osa­kon­nad kõige täie­ga üle võtta, et nen­de põhjal luua ne­li kait­se­ring­kon­na staa­pi. Näi­teks Soo­mes on ana­loog­ne süs-teem aas­takümneid edu­kalt toi­mi­nud – kait­sejõudu­de re­gio­naal­sed staa­bid kor­ral­da­vad nii re­servv­äe­las­te ar­ves­tust ja mo­bi­li­sat­sioo­ni kui ka kut­su­vad kut­sea­lu­seid aja­tee­nis­tus­se.

Pa­ra­ku nii ei läi­nud. Kait­se­mi­nis­tee­riu­mi tip­pa­met­ni­ke ja nõuni­ke sei­su­koht oli jäik – kut­sea­lus­te­ga te­ge­le­mi­seks tu­leb luua eral­di amet. Mä­le­tan häs­ti neid vaid­lu­si, si­su­lis­tel ar­gu­men­ti­del pol­nud kaa­lu, sest maa­gi­li­ne sõna „t­si­viil­kont­rol­l” kaa­lus kõik üles. Põhjen­du­seks esi­ta­ti, et kut­sea­lus­te­ga, kes on tsi­vii­li­si­kud, peak­sid te­ge­le­ma tei­sed tsi­vii­li­si­kud, ke­da saa­vad juh­ti­da ai­nult tsi­vii­li­si­kud.

Nii sai­gi uus amet, mil­le jä­re­le te­ge­li­kult puu­dub funkt­sio­naal­ne va­ja­dus, oma tek­ki­mi­seks ro­he­li­se tee. Esial­gu pi­di kait­se­res­surs­si­de amet loo­da­ma kol­me re­gio­naal­se büroo ja esin­da­ja­te­ga maa­kon­da­des, et saa­vu­ta­da ti­he ja ko­dulä­he­da­ne kon­takt kut­sea­lus­te­ga. Sel­le põhimõtte kin­ni­tas ka va­lit­sus osa­na too­na­sest sõja­li­se rii­gi­kait­se aren­gu­ka­vast. Uue ame­ti bürood ja esin­da­jad pi­did hak­ka­ma töö­le sa­ma­des ruu­mi­des ja ti­he­das koostöös kait­se­ring­kon­da­de staa­pi­de­ga.

Te­ge­lik­ku­ses ei läi­nud ka nii. Kait­se­mi­nis­tee­riu­mi tip­pa­met­ni­kud pöö­ra­sid ko­gu kont­sept­sioo­ni oma su­va jär­gi pea pea­le. Nad leid­sid, et pii­sab ühest re­gio­naal­sest büroost Tar­tus ja maa­kon­da­des po­le uue ame­ti ko­ha­lo­le­kut üld­se va­ja. Iga­su­gu­ne si­de kait­se­ring­kon­da­de staa­pi­de­ga ka­dus.

Eesmär­giks sea­ti hoo­pis­ki kut­sea­lus­te­ga kon­tak­tee­ru­mi­se vä­hen­da­mi­ne mii­ni­mu­mi­ni ja nen­de­ga ar­vu­tipõhi­ne suht­le­mi­ne. Uus amet pi­di juh­ti­va­te amet­ni­ke ar­va­tes vii­ma kut­sealus­te kva­li­tee­di uue­le ta­se­me­le ja and­ma sa­mal ajal mär­ki­mis-väär­set ra­ha­list kok­ku­hoi­du.

Nüüd on kait­se­res­surs­si­de ame­til ol­nud ne­li aas­tat ae­ga at­ra sea­da ja mi­nis­tee­riu­mia­met­ni­ke ge­niaal­se­te idee­de elujõudu tões­ta­da. Kas lu­ba­tud kut­sea­lus­te uus kva­li­teet on saa­vu­ta­tud?

Kolmandik kaob kohe

Prob­lee­mid hak­ka­vad pih­ta sel­lest, et kait­se­res­surs­si­de amet ei kor­ral­da um­bes kol­man­di­ku­le kut­sea­lus­te­le arst­lik­ku ko­mis­jo­ni ja sel­le­ga lan­ge­vad nad au­to­maat­selt eda­si­sest tee­nis­tus­se kut­su­mi­sest väl­ja. Sa­mu­ti on va­ja põhja­li­kult üle vaa­da­ta kut­sea­lus­te tee­nis­tuskõlb­lik­ku­se kri­tee­riu­mid ja nen­de prak­ti­li­ne ra­ken­da­mi­ne. Kui Soo­mes on um­bes 80% noor­mees­test tee­nis­tuskõlb­li­kud, siis ei to­hiks ka meil see näi­ta­ja ol­la olu­li­selt väik­sem. Kas me ta­ha­me öel­da, et meie põhja­naab­rid joo­vad meist vä­hem? Või is­tu­vad vä­hem ar­vu­ti ta­ga? Meil võidak­se pa­ra­ku ise­gi tipp­ta­se­mel sport­la­ne ter­vis­li­kel põhjus­tel aja­tee­nis­tu­sest va­bas­ta­da.

Ees­tis kut­su­tak­se po­lii­ti­li­se sur­ve ja ka­sar­mu­koh­ta­de vä­he­su­se tõttu ning muu­del ob­jek­tiiv­se­tel või sub­jek­tiiv­se­tel põh-jus­tel prae­gu tee­nis­tus­se ai­nult um­bes üks kol­man­dik kut­se-alus­test. Oleks ju loo­gi­li­ne eel­da­da, et sel ju­hul te­hak­se va­lik kõigi kut­sea­lus­te seast ja va­li­tak­se väl­ja kõige pa­re­mad.

Te­ge­lik­kus on sel­lest kau­gel. Kee­gi võiks te­ha väi­ke­se uu­ri­mistöö: võtta kümme Ees­ti kõige pa­re­ma­te õpi­tu­le­mus­te­ga güm-naa­siu­mi ja vaa­da­ta, kui pal­ju vii­ma­se viie aas­ta jook­sul lõpe­ta­nud noor­mees­test on aja­tee­nis­tu­se lä­bi­nud. Kar­dan, et tu­le­mu­se üle ei oleks vä­hi­mat­ki põhjust rõõmus­ta­da. Pi­gem käib kut­sea­lus­te va­lik na­gu nõuko­gu­deaeg­ses TadÏikis­ta­ni sõja­ko­mis­sa­riaa­dis – võta­me kin­ni sel­le, kel­le kät­te saa­me. Kut­su­mi­se plaan saab ju täis.

Ees­ti-su­gu­ses väi­ke­rii­gis oleks kut­sea­lus­tel ja nen­de lä­he­das­tel põhjust tea­da, mis kri­tee­riu­mi­de alu­sel nad on tee­nis­tu­seks väl­ja va­li­tud või kõrva­le jäe­tud. Ka oleks ele­men­taar­ne, et kut­sea­lus­te soo­ve vä­he­malt tee­nis­tus­ko­ha ja rel­va­lii­gi suh­tes ar­ves­ta­tak­se ning nen­de­ga te­gel­dak­se ja neid kuu­la­tak­se. Põhja­li­kum kut­sealus­te­ga te­ge­le­mi­ne ai­taks ära hoi­da ka nar­ko­maa­ni­de, kri­mi­naal­se ele­men­di ja po­tent­siaal­set jul­geo­le­ku­ris­ki ku­ju­ta­va­te isi­ku­te kait­seväk­ke sat­tu­mi­se. Sa­mu­ti ai­taks see väl­ti­da prob­lee­me, mis noor­mees­tel võivad tek­ki­da aja­tee­nis­tu­se jook­sul.

Mi­da siis te­ha? Ame­tit, mis toi­mib kait­sev­äe et­te­val­mis­tus-süstee­mist eral­di ega vas­tu­ta oma töö lõpp­tu­le­mu­se eest, ei ole võima­lik pa­ri­ma­gi taht­mi­se juu­res tõhu­salt töö­le pan­na. Põhimõtte­li­seks la­hen­du­seks saab ol­la ai­nult kait­se­res­surs­si­de ame­ti kui eral­di­seis­va ame­ti lik­vi­dee­ri­mi­ne ning te­ma funkt­sioo­ni­de ja res­surs­si­de üleand­mi­ne kait­se­ring­kon­da­de staa­pi­de­le. Mis võiks ol­la kau­ge­mas tu­le­vi­kus veel liht­sam ja lõpp­kok­kuvõttes ka oda­vaim la­hen­dus kui ne­li kait­se­ring­kon­na staa­pi, mis paik­ne­vad baasv­äeo­sa­de juu­res ning täi­da­vad kõiki kut­sea­lus­te ja re­servv­äe­las­te­ga seo­tud funkt­sioo­ne? Kait­sevä­gi peaks al­ga­ma kait­sev­äest en­dast, mit­te ku­sa­gilt mu­jalt.