Link kopeeritud!

LEO KUNNAS: Leedu – veel üks suur­rii­gi ideaal­vas­ta­ne

 (166)

Kuu ae­ga pä­rast se­da, kui Gruu­sia elu­kut­se­li­sed rel­vajõud olid viie-päe­va­ses sõjas Ve­ne­maa ning te­ma liit­las­te Lõuna-Os­see­tia ja Ab­haa­sia käest lüüa saa­nud, kin­ni­tas Lee­du oma va­ra­se­mat ot­sust min­na üle elu­kut­se­li­se­le kait­sev­äe­le.

Kui va­rem olid lee­du­la­sed mää­ra­nud üle­mi­ne­ku-a­jaks järg­mi­se kümnen­di esi­me­se poo­le, siis nüüd ot­sus­ta­ti, et Lee­du kait­sev­äe vii­ma­sed aja­tee­ni­jad lõpe­ta­vad oma tee­nis­tu­se veel­gi kiiremini, 2009. aas­tal. Läti on täiskutselisele kaitse-väele üle läinud juba varem.

Küsi­mus pole loo­mu­li­kult aja­tee­ni­ja­tes, re­servv­äe­las­tes ega elu­kut­se­lis­tes kait­sev­äe­las­tes, vaid asi on hoo­pis põhi-mõtte­li­sem: kas ehi­ta­da üles ra­hua­ja või sõjaa­ja kait­sejõud. Elu­kut­se­li­sed rel­vajõud, eri­ne­valt re­ser­var­meest, on ju ra­hua­ja rel­vajõud, mi­da ei ole sõja­li­se konf­lik­ti kor­ral võima­lik kii­res­ti mi­tu kor­da suu­ren­da­da.

Pä­rast ka­he vii­ma­se küm-nen­di re­for­me po­le ena­mi­kul NA­TO Eu­roo­pa liit­las­tel sõjaa­ja rel­vajõude enam ole­mas. Ra­hua­ja rel­vajõude on kesk­mi­se Eu­roo­pa rii­gi elu­kut­se­li­ses sõja-v­äes võima­lik sõja kor­ral suu­ren­da­da kesk­mi­selt mõniküm-mend prot­sen­ti, mak­si­maal­selt ku­ni poo­le võrra. Elu­kut­se­lis­te ar­mee­de ai­nu­ke re­serv on seal ku­na­gi tee­ni­nud me­hed ja nai­sed. Ka USA sõjaa­ja rel­vajõud on vaid um­bes kaks kor­da suu­re­mad kui ra­hua­ja omad (ehk USA rah­vus­kaart ja ar­mee re­serv on kok­ku um­bes sa­ma suur  kui te­gevvä­gi).

Samal teemal:

Mikroarmeede kaotused

Võrd­lu­seks: Soo­me sõjaa­ja kait­sevä­gi, ku­hu kuu­lub li­gi 350 000 meest, on üle kümne kor­ra meie põhja­naab­ri ra­hua­ja kait­sev­äest suu­rem. Se­da pee­tak­se ülal vaid um­bes 1,3-prot­sen­dis­te kait­se­ku­lu­tus­te­ga SKT-st. Sõjaa­ja ar­mee on suh­te­li­selt odav ülal pi­da­da. Soo­met ei vae­va ena­mi­ku elu­kut­se­lis­te kait­sevä­ge­de nee­dus – lii­ga suu­red per­so­na­li­ku­lud – ning seetõttu jät­kub ra­ha va­rus­tu­se han­ki­mi­seks ja mo­der­ni­see­ri­mi­seks.

Tih­ti on väi­de­tud, et elu­kut­se­li­se ar­mee pu­hul kor­vab kva­li­teet kvan­ti­tee­di, mistõttu see on sõja­li­selt pal­ju efek­tiiv­sem. Pa­ra­ku lükkab vii­mas­te aas­takümne­te sõda­de ko­ge­mus sel­le väi­te vä­he­malt väi­ke­rii­ki­de osas ümber. Nen­de kat­sed väi­kes­te elu­kut­se­lis­te (ra­hua­ja) rel­vajõudu­de­ga suur­rii­ki­de­le vas­tu as­tu­da on lõppe­nud kii­re lüüa-saa­mi­se­ga.  

1989. aas­ta det­semb­ris pu­rus­ta­sid USA rel­vajõud Pa­na­ma elu­kut­se­li­se ar­mee ning hõiva­sid rii­gi kol­me päe­va­ga. Mär­ki­misväär­ne on, et USA ise oli ai­da­nud Pa­na­mal oma rel­vajõude üles ehi­ta­da. Järg­mi­se aas­ta au­gus­tis ei läi­nud Ku­vei­di elu­kut­se­lis­tel rel­vajõudu­del pa­re­mi­ni. Sad­dam Hus­sei­ni aeg­ne Iraa­gi ar­mee val­lu­tas Ku­vei­di ka­he päe­va­ga, si­su­li­selt tan­ki­de-soo­mu­ki­te ta­va­li­se eda­si­lii­ku­mi­se tem­pos. Ku­vei­di rel­vajõud ei suut­nud mär­ki­misväär­set vas­tu­pa­nu osu­ta­da.

Ju­ba Jor­daa­nia rel­vajõudu­de saa­tus 1973. aas­ta kuuep­äe­va­ses sõjas oleks pi­da­nud ole­ma mõt-le­ma­pa­nev õppe­tund. Jor­daa­nial oli brit­ti­de abi­ga üles ehi­ta­tud, teh­ni­li­selt häs­ti va­rus­ta­tud ning kor­ra­li­kult väl­ja õpe­ta­tud väi­ke elu­kut­se­li­ne kait­sevä­gi. Iis­rae­li re­ser­var­mee pu­rus­tas sel­le möö­da­min­nes, Iis­rae­li vä­ge­de Süüria rin­delt Egip­tu­se rin­de­le ümber­pai­gu­ta­mi­se käi­gus.

Viiep­äe­va­ne Gruu­sia-Ve­ne­maa sõja­li­ne konf­likt vaid kin­ni­tas va­ra­se­maid ko­ge­mu­si, et väi­ke­se elu­kut­se­li­se (ra­hua­ja) ar­mee­ga väi­ke­rii­ki­del ei ole sõja­li­ses konf­lik­tis suur­rii­gi­ga min­git edu‰ans­si. Kuid mis oleks juh­tu­nud näi­teks 20 000- või ise­gi 50 000-me­he­li­se Ve­ne väe­kon­tin­gen­di­ga, kui Ve­ne­maa oleks Gruu­sia ase­mel rünna­nud näi­teks Soo­met? Gruu­sia on rah­vaar­vult Soo­mest ai­nult ligi mil­jo­ni võrra väik­sem. Olek­sid nad saa­vu­ta­nud Soo­me sõjaa­ja kait­sev­äe üle võidu viie päe­va­ga? Sel­le­gi­poo­lest üri­ta­tak­se siia­maa­ni väi­ta, na­gu oleks re­ser­v-ar­mee (sõjaa­ja rel­vajõudu­de) näol te­ge­mist võit­lusvõime­tu pa­be­rar­mee­ga, sest sel­lest on ra­hua­jal ole­mas vaid oh­vit­se­ri­de-kaad­rial­loh­vit­se­ri­de tuu­mik. Kas il­ma re­ser­var­mee­ta oleks Iis­rae­li riik siia­maa­ni ole­mas?

Loe veel

Elu­kut­se­li­se­le kait­sev­äe­le üle­mi­nek toob Lee­du­le kaa­sa täp­selt sa­mad ta­gajär­jed na­gu Lä­ti sa­ma­su­gu­ne ot­sus Lä­ti­le: tõmma­tak­se võrdusmärk ra­hu-a­ja ja sõjaa­ja rel­vajõudu­de va­he­le, loo­bu­tak­se es­ma­se ise­seis­va kait­sevõime üle­se­hi­ta­mi­sest ning sel­le­ga muu­de­tak­se end ise suur­rii­gi ideaal­vas­ta­seks.  

Suur­rii­gi ideaal­vas­tast võib lühi­dalt ise­loo­mus­ta­da järg­mis­te tun­nus­te­ga. Ol­gu­gi et Lee­du ra­hua­ja kait­sevä­gi oma li­gi 10 000 sõjav­äe­la­se­ga on Bal­ti­ku­mi suu­rim, ei pii­sa sel­lest ter­ri­to­riaal­kait­se ehk uue­ma ni­me­ga maa­kait­se ning sel­le­ga seo­tud det­sent­ra­li­see­ri­tud juh­ti­missüs-tee­mi ülal­pi­da­mi­seks. Lee­du on sun­ni­tud kes­ken­du­ma vaid ühe­le ja­lav­äeb­ri­gaa­di­le ning juh­ti­missüsteem kont­sent­ree­rub. Sää­rast juh­ti­missüstee­mi on hõlbus hä­vi­ta­da.

Eesti jääks kotti

Väik­sus ei võimal­da maav­äes väl­ja aren­da­da ta­vapä­ra­seks sõja­pi­da­mi­seks (kait­se-, vii­vi­tus- ja pea­le­tun­gi­la­hin­gu pi­da­mi­seks) va­ja­lik­ku ter­vik­lik­ku tu­lesüstee­mi ning rel­va­lii­ki­de aren­gus­se jää­vad pa­ra­ta­ma­tult võime­kuslüngad. See muu­dab oma­kor­da ras­keks rel­va­lii­ki­de koostöö har­ju­ta­mi­se. Ku­na ena­mik võit­lusvõime­li­si mees­ko­da­nik­ke jääb sõja­li­sest rii­gi­kait­sest kõrva­le, võivad ühis­kon­na­ga lõdvalt seo­tud kait­sev­äes suur­rii­gi ag­res­sioo­ni kor­ral tek­ki­da võit­lus­mo­raa­li prob­lee­mid. Sõ-ja­li­se konf­lik­ti puhul võidak­se nii väi­ke kait­sevä­gi en­ne liit­las-vä­ge­de ko­ha­lejõud­mist pu­rus­ta­da ning rii­gi võtme­piir­kon­nad oku­pee­ri­da.

Lee­dul on Ees­ti­ga võrrel­des mõ-ned sel­ged ee­li­sed. Lee­dus ei ole mär­ki­misväär­selt Ve­ne ko­da­nik­ke. Lee­dul ei ole ühist pii­ri Ve­ne­maa põhi­ter­ri­too­riu­mi­ga ning on ühi­ne piir Poo­la­ga, kes võib sõja­li­se konf­lik­ti kor­ral pai­sa­ta Lee­dus­se oma vä­ge­sid. Kuid see­juu­res ei to­hiks unus­ta­da Ve­ne­maa–Val­ge­ve­ne liit­las­suh­teid ning ühist õhu­kait­sesüstee­mi, sa­mu­ti Ve­ne­maa üli­mi­li­ta­ri­see­ri­tud Ka­li­ning­ra­di enk­laa­vi ke­set NA­TO ter­ri­too­riu­mi. Lee­dut ja Poo­lat ühen­dav mais­maa­ko­ri­dor on sõja­li­se konf­lik­ti kor­ral võima­lik suh­te­li­selt hõlp­sas­ti lä­bi lõiga­ta.

Ma ei kaht­le, et sõja kor­ral as­tu­vad lee­du­la­sed – nii kait­sevä­gi kui ka meie kait­se­lii­du­ga sar­na­ne va­ba­taht­lik maa­kait­seor­ga­ni­sat­sioon KASP – võit­lus­se. Lee­du­las­tel on meist võrrel­da­ma­tult pi­kem oma­riik­lu­se tra­dit­sioon. Nen­de met­sa­vend­lus oli meie omast pal­ju or­ga­ni­see­ri­tum ja pi­kaa­ja­li­sem. Lee­du i­se­seis­vu­se taastamine toi­mus Ees­tist pal­ju ot­sus­ta­va­malt.

Kuid tu­le­ne­valt Lee­dus teh­tud ot­sus­test pea­me ar­ves­ta­ma, et lee­du­las­te sõda oleks sis­sisõda. Kui pan­na vae­kau­si­le ka va­rem Lä­tis teh­tud ot­su­sed, ei ole meil võima­lik ar­ves­ta­da liit­las­te õhu­toe­tu­se­ga sõja­li­se konf­lik­ti ras­kes alg­faa­sis (v.a ju­hul, kui liit­la­sed on jõud­nud pai­gu­ta­da õhujõudu­de üksu­sed Ees­tis­se en­ne konf­lik­ti puh­ke­mist). Sa­mu­ti pea­me ar­ves­ta­ma, et meid lõiga­taks liit­las­test ära ning liit­lasvä­ge­de saa­bu­mi­ne on võima­lik al­les pä­rast se­da, kui on õnnes­tu­nud luua nen­de saa­bu­mi­seks va­ja­lik mais­maa­ko­ri­dor lä­bi Lee­du ja Lä­ti. Meil on, mil­le üle oma rii­gi­kait­seot­sus­te te­ge­mi­sel mõel­da.

Varivalitsus
Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare