Leo Kunnas: Saatke taotlus. Jõudu!

Lugedes kolonelleitnant Tarmo Ränisoo vastukaja („Kaitseväelased peavad keskenduma sõdimisele”, EPL 29.1) oma artiklile „Uus kaitseväe arengukava toodab kaost” (EPL 23.1), rõõmustab mind kaks asjaolu.

Kaadrisõjaväelased on hakanud riigikaitse teemadel avalikult sõna võtma. Positiivne on ka see, et kui kolonelleitnant Ränisoo on esitanud kontseptuaalse idee viia logistilised toetusfunktsioonid kaitseväe juhataja alluvusest ära kaitseministri alluvusse (ühisasutuse loomine idee), siis asub ta oma seisukohti kaitsma. Avalik väitlus ongi olnud ju minu kirjutiste eesmärk.

Oponent väidab, nagu oleksin ma vastu logistiliste funktsioonide koondamisele kaitseväe sees. See ei ole tõsi. Olen vastu logistiliste toetusfunktsioonide väljaviimisele kaitseväest ja selleks kaitseministri valitsemisalas eraldi asutuse loomisele.

Mis muutuks eraldi tsiviilameti loomisega paremaks, kiiremaks, efektiivsemaks või odavamaks kui praegu? Tõin oma seisukohtade (ja sellega ka praegu toimiva logistikasüsteemi) kaitseks esile hulga erinevaid argumente, alates korruptsiooniohu kasvust kuni mobilisatsioonisüsteemi ohtliku killustumiseni välja. Küsimused on endiselt vastuseta.

Loomulikult peab kaitsevägi keskenduma sõdimisele. Kuid selleks et üldse sõdida, peab kaitsevägi suutma mobiliseeruda, ka logistiliselt. On naiivne loota, et keegi oleks võimeline seda tegema väljaspool kaitseväge ja kaitseväest paremini.

Kahes viimases sõjas (Iraagis ja Afganistanis) on olnud nii, et kui kaitseväe juhatajal on kiiresti midagi vaja, on ta andnud logistikakeskuse ülemale käsu ning asjad on nui neljaks ära tehtud. Mis hakkaks toimuma uue asutuse loomise korral? Kaitseväe juhataja saadaks käsu asemel hoopis kaitseministrile taotluse, mille too saadaks edasi uue asutuse juhile. Edasine ei sõltuks enam kaitseväe juhatajast. Kas tõesti on selline süsteem parem?