LEO TAMMIKSAAR: Ausambapüstitaja selgitus

Pärnus üheksa päeva seisnud ausambaga seoses tekkis suur skandaal, mida ka välismeedia kommenteeris. Sellega seoses meenutaksin paari tõsiasja, mis usutavasti aitavad mõista nii saksa mundri selga tõmmanud eesti sõdureid kui ka seda, miks pidasid samba püstitajad oma tegevust õigeks ja vajalikuks.

Mitte saksa poolt, vaid N Liidu vastu. Sõja võitnud Lääneriigid kinkisid Ida-Euroopa , s.h Eesti N Liidule. Sellest tulenevalt pole saksa mundris võidelnud eesti sõduril vaja häbeneda, et kasutas ainust talle jäetud võimalust. Lisaks mobiliseeritutele liitus saksa sõjajõududega 20 000 vabatahtlikku. Suuremalt jaolt ajendas neid seda tegema kodumaa okupeerimine N Liidu poolt, mitme tuhande rahvuskaaslse mõrvamine ja 10 000 inimese küüditamine.

Kui 1944. aasta alguses sai reaalseks Eesti taasvallutamine punaste poolt, palusid eestlaste esindajad saksa võimudelt luba üldmobilisatsiooni läbiviimiseks. Luba saadi. Mobilisatsiooni toetas üleskutsega vaba Eesti viimane peaminister Jüri Uluots. Eestlaste jaoks oli Uluotsa pöördumine nende poole võrdne Eesti Vabariigi legitiimse valitsuse otsusega ning võitlemine saksa relvajõudude koosseisus muutus peaaegu et kohustuslikuks.

Sakslaste massimõrvadest ei teadnud eestlased tollal midagi, mistõttu ei saa sakslastega koostööd teinutele midagi ette heita. Ja peale sakslaste reaalseid liitlasi ju eestlastel polnudki. Absurdne on teha eestlastele süüdistusi Hitleri kavatsustega sõja võitmise korral. Kavatsus ja tegu on iseasjad ning hiromandi võimeid pole eesti sõdureilt mõtet nõuda isegi siis, kui nad ka kandsid saksa mundreid.

Arusaamatuks jääb, miks räägitakse seoses sambaga natsidest, juutidest, fašistidest või sõjakuritegudest. Need, kes seda teevad, ei lugenud ilmselt tähelepanelikult sambal asetsenud plaadilt, kelle mälestuseks sammas oli mõeldud. Neile, kes väidavad, et bareljeefil oli kujutatud SS-munder, olgu öeldud, et tegu on eesti SS-üksustes kasutusel olnud mundriga ja seda ei saa seostada mitte kellegi teisega. Mundrilt millegi eemaldamine või millegi lisamine oleks ajaloo moonutamine.

Eesti SS-diviis pole kuritegelik. On küsitud, miks on bareljeefil kujutatud just SS-mundris sõdurit kui eestlasi teenis ka mujal saksa armees. Tegelikult polnud välismaalastel lubatud Wehrmachtis teenida ja nii olid enamus saksa mitte-SS väeosades teeninuist antud vastavatele mitte-SS üksustele SS-i poolt vaid laenuks.

Selline laenuks andmine lõpetati 1944. Aprillis liideti eesti SS-diviisiga (edaspidi ED) Wehrmachtile allunud idapataljonid, aprillis loeti SS-i kuuluvaiks ka piirikaitserügemendid. Ka kodumaale naasnud soomepoisid liideti ED-ga. Punaste eest Saksamaale taganenud eesti sõdurid koondati suures enamuses ED-sse ning peaaegu kõik saksa armees teeninud eestlased hakkasid kandma ühtset ED mundrit.

Eesti ED-d pole kunagi kuritegelikuks kuulutatud, samuti pole teada, et mõnda eestlast oleks süüdistatud sõjakuritegudes ajal, kui ta kandis ED mundrit. Seega – saksa poolel teeninud eesti sõdurit üldistama sobis bareljeefil kujundatud munder väga hästi, kuna arvuliselt on seda kantud teistest rohkem ning selle mundri au on puhas.

Pakutakse ka, et samba võib paigaldada küll, kuid mitte sellise teksti ja mundris võitlejaga. Selleks aga puudub vajadus, kuna sama pargi teises servas, kus maha võetud sammas asetses, on teine sammas, millel peale eesti-ja venekeelse teksti ilutsevad numbrid 1905, 1917, 1924, 1941-1945. 1924 riiki pöörata tahtnud N Liidu agendid mõisteti tribunali poolt surma. Täna leitakse, et neile kurjategijatele nõukogude ajal püstitatud sammas on säilitamist väärt.