LEONHARD LAPIN: Väljakule uus lahendus
Nüüd maa alla avanev linnaruum on muljet avaldav ja sellise ajaloolise objekti kavatsetav lammutamine ülim jõhkrus, mida Euroopa kultuuripealinnaks pürgiv linn ei tohiks endale lubada.
Linnavõimud ja arhitektid peaksid leidma hoopis uusi lahendusi. Me oleme kogenud, et Vabaduse väljaku põhjakülg, mida soojendab juba lõunast märtsipäike, on kogunemiskohana läbi aastakümnete olnud soodus linnaruum. Nüüd võiks selle võimaluse ära kasutada, renoveerides avatud kindlustused, kattes need metall-klaaskonstruktsiooniga ning kasutades avaliku ruumina mitmesuguste ürituste tarbeks. Praeguses projektis on trepistik koos inimeste kogunemiskohaga nihutatud platsi lõunakülge, linnavalitsuse hoone ette, mis on kogu aeg varjus, kõle ja niiske. Just sinna võiks rajada maa-aluse parkla, kuni ajaloolise vallikraavi väga hästi säilinud müüritiseni välja. Vana valli-kraavi võiks täita veega ja ehitada sinna purskkaevud, millest seoses väljaku uue lahendusega on kõneldud.
Tähelepanuväärne sümbol
Saame tulemuse, kus hundid on söönud ja lambad terved: maa-aluse parkla, veesilma ning kaetud avaliku ruumi, mis toimib aasta ringi ning sekundeerib ka uuele vabadusmonumendile. Et monumendi kohta on väga vastakaid arvamusi esitatud, siis uus, maa alla avanev väljak võiks olla vastaspoolte kokkuleppe objekt, sest kõrgusse pürgivat risti toetab ruumiliselt, aga ka funktsionaalselt just uus maa-alune, aga klaaskatusega linnaruum, mis on seotud linna varasema ajalooga, aga ka meil levinud muistenditega maa-alusest elust.
Uuest ehitisest kujuneks Tallinnale kui Euroopa kultuuripealinnale tähelepanuväärne sümbol, milles ülimoodne ehituskunst on seotud vana arhitektuuriga.
Kutsun linnaelanikke üles Vabaduse väljaku kindlusehitiste kaitsele ning nende integreerimisele uude linna avalikku ruumi!
