LIINA JÄRVISTE: Perekond või leibkond?

Ees­tis väär­tus­ta­tak­se pe­re­kon­da vä­ga kõrgelt: ühek­sa ini­mest kümnest tun­nis­tab, et suu­rim rõõm elus on ol­la koos oma pe­re­ga.

Pe­re­kon­na­na mõis­tab Ees­ti pe­re­kon­na­sea­dus aga amet­li­kus abie­lus ole­vat meest ja naist.

Mõned amet­li­ku abie­lu pool­da­jad on ka väit­nud, et kõik re­gist­ree­ri­ma­ta koos ela­vad ini­me­sed on leib­kon­nad, mit­te pe­re­kon­nad. Ent vae­valt tä­his­tab pe­re­kond Ees­ti ini­mes­te jaoks vaid amet­li­kult abie­lus ole­vaid ini­me­si. Sa­mal sei­su­ko­hal on ka sot­sio­loo­gid, kes üha enam läh­tu­vad aru­saa­mast, et pe­re­kon­na moo­dus­ta­vad ini­me­sed, kes en­nast sel­leks pea­vad – ol­gu sel­leks siis he­te­ro- või ho­mo­sek­suaal­ne paar las­te­ga või il­ma, üks täis­kas­va­nu koos las­te­ga või mi­da­gi muud. Pe­re­vor­mid on maail­mas ja ka Ees­tis muu­tu­nud ja muu­tu­mas.

Ees­ti ini­mes­te käi­tu­mi­ne vii­ma­se 20 aas­ta jook­sul – amet­li­ke abie­lu­de vä­he­ne­mi­ne ja va­ba koo­se­lu le­vik – näi­tab, et iseä­ra­nis noo­re­mad ee­lis­ta­vad pi­gem koos ela­da kui abiel­lu­da. See keh­tib ka las­te saa­mi­se pu­hul: 2007. aas­tal sündis 58% lap­si väl­jas­pool abie­lu. Se­da ei saa tä­he­le­pa­nu­ta jät­ta, sest koo­se­lu­vor­mi­de muu­tu­mi­ne puu­du­tab ko­gu ühis­kon­da ja rii­ki.

Hil­ju­ti sot­siaal­mi­nis­tee­riu­mis val­mi­nud po­lii­ti­kaa­nalüüsi eesmärk oli sel­gi­ta­da koo­se­lu­vor­mi­de muu­tu­se põhju­seid, ees­ti­maa­las­te suh­tu­mist abi-elus­se ja va­bas­se koo­sel­lu ning eri rii­ki­de te­ge­vust va­ba koo­se­lu re­gu­lee­ri­mi­sel. Analüüsi alu­seks ol­nud 2006. aasta Eu­roo­pa sot­siaa­luu­rin­gu and­med kin­ni­ta­vad, et Ees­ti ühis­kon­nas va­lit­se­vad hoia­kud tun­nus­ta­vad nii abie­lu kui ka va­ba koo­se­lu. Abie­lu väär­tus­ta­tak­se kõrgelt ja lei­tak­se, et see toe­tab tra­dit­sioo­ni­de püsi­mist ja on pa­rim viis tõen­da­da part­ne­ri­le oma pühen­du­must ning et abie­lus on tur­va­li­sem lap­si saa­da ja kas­va­ta­da kui va­bas kooselus.

Kooselu võrdne abieluga

Sa­mal ajal pee­tak­se va­baa­bie­lu part­ne­ri­te tun­ne­te ja hoo­li­vu­se poo­lest sar­na­seks abie­lu­ga. Ühis­kon­nas va­lit­se­vad hoia­kud pee­gel­da­vad tõsias­ja, et va­ba koo­se­lu pu­hul esi­ta­tak­se part­ne­ri­le sa­maväär­seid oo­tu­si kui abie­lus ja eel­da­tak­se, et va­ba koo­se­lu kor­ral on part­ne­ri­tel tei­ne­tei­se ees sa­ma­su­gu­sed mo­raal­sed ja ma­te­riaal­sed õigu­sed ja ko­hus­tu­sed na­gu abie­lus­ki. Ne­li ini­mest viiest leiab, et va­ba koo­se­lu jook­sul soe­ta­tud va­ra on part­ne­ri­te ühis­va­ra, mil­le­le mõ-le­mal on võrd­ne õigus. Ja kui­gi va­bas koo­se­lus hin­na­tak­se in­di­vi­duaal­set va­ba­dust suu­re­maks kui abie­lus, nä­gid vas­ta­jad sel­les siis­ki abie­lu­ga sar­nast vas­tu­tu­se poolt.

Rii­gi jaoks peaks ole­ma mõt-le­ma­pa­nev as­jao­lu, et nii hoia­ku­te kui ka käi­tu­mi­se ta­san­dil sa­mas­ta­vad Ees­ti ini­me­sed pal­jus­ki va­ba koose­lu ja abie­lu. Va­ba koose­lu on ka­he he­te­ro­sek­suaal­se ini­me­se isik­lik va­ba va­lik (ho­mo­sek­suaal­se­te paa­ri­de jaoks mit­te, sest neil puu­dub võima­lus abiel­lu­da).

Ent uu­rin­gust näh­tus, et ini­me­sed ei ole ala­ti tead­li­kud riik­li­ku kait­se eri­ne­vu­sest va­ba koo­s-e­lu ja abie­lu pu­hul. See tä­hen­dab, et va­ba koose­lu (ja sel­le lõppe­mi­se­ga) seo­tud sot­siaal-ma­jan­dus­li­ke ris­ki­de ta­gajär­ge­de­ga peab sa­ge­li te­ge­le­ma riik. Näi­teks võib koo­se­lu lõppe­mi­se kor­ral tek­ki­da olu­kord, kus üüri­le­ping või elua­se on ühe part­ne­ri ni­mel. Ent tei­sel part­ne­ril, ise­gi kui lap­sed jää­vad te­ma juur­de ja tal puu­dub hool­dus­ko­hus­tu­se tõttu isik­lik sis­se­tu­lek, po­le amet­li­kult õigust ühi­ses­se ko­dus­se jää­da. Nii liht­salt võib­ki üks pe­re muu­tu­da po­tent­siaal­seks toi­me­tu­le­ku­toe­tu­se saa­jaks.

Üks la­hen­dus oleks tõsta ini­mes­te tead­lik­kust oma va­li­ku­te mõju­dest. Näi­teks peaks iga koo­se­lu alus­tav ini­me­ne tead­ma, mil­list kait­set pa­kub amet­lik abie­lu ja mis ris­kid on seo­tud va­ba koose­lu­ga ning kui­das või-ma­lik­ke ne­ga­tiiv­seid ta­gajär­gi en­ne­ta­da.

Riigi tunnustus kooselule

Mit­med Eu­roo­pa rii­gid tun­nus­ta­vad sea­du­se­ga va­ba koo­se­lu, soo­vi­des maan­da­da sot­siaal-ma­jan­dus­lik­ke ris­ke. Neist olu­li­si­mad on va­ba kooselu ­part­ne­ri­te pä­ran­du­se, ela­ti­se ja muud va­ra­ga seo­tud küsi­mu­sed. Li­saks re­gu­lee­ri­tak­se sa­ge­li ka elu­ko­ha ja üüri­mi­se, sot­siaal­se­te ta­ga­tis­te, im­mig­rat­sioo­ni, lä­hi­suh­tevä­gi­val­la küsi­mu­si.

Rii­gid ka­su­ta­vad koo­se­lu tun­nus­ta­mi­seks eri võima­lu­si. Näi­teks ka­su­ta­tak­se eral­di part­ner­lus­sea­du­si, mil­le ko­ha­selt tu­leb paa­ri­del tea­tud õigus­te ja ko­hus­tus­te saa­mi­seks oma koo­s-elu re­gist­ree­ri­da. Muu­seas, he­te­ro­sek­suaal­se­te paa­ri­de koo­se­lu re­gist­ree­ri­mi­ne on üld­ju­hul ol­nud sa­ma­soo­lis­te koo­se­lu­de re­gist­ree­ri­mi­se „kõrvalp­ro­duk­t”. Va­ba koo­se­lu võidak­se tun­nis­ta­da aga ka teis­tes (sa­ge­li va­ra ja ülal­pi­da­mist kä­sit­le­va­tes) sea­dus­tes. Ta­va­li­selt sea­tak­se neis koo­se­lu tun­nus­ta­mi­seks min­gid tin­gi­mu­sed – ol­gu sel­leks siis näi­teks ühi­se ko­du või las­te ole­ma­so­lu või koo­se­lu pik­kus.

Elukaaslastele pa­ku­vad sea­du­sed vä­ga eri­ne­vat kait­set. Ent on sel­ge, et ku­na­gi ei ole va­ba koo­se­lu täie­li­kult võrd­sus­ta­tud abie­lu­ga. Se­da ei eel­da ka Ees­tis va­lit­se­vad hoia­kud. Vas­ta­valt ar­va­mus­te­le peaks riik va­ba koo­se­lu kaits­ma, kuid mit­te võrd­sus­ta­ma se­da abie­lu­ga. Olu­li­seks pee­tak­se kait­se kind­lus­ta­mist koo­se­lu la­gu­ne­mi­se kor­ral. Ini­me­sed ei ta­ha, et riik sun­niks neid koo­se­lu­vor­mi­de va­hel va­li­ma, küll aga oo­da­tak­se rii­gilt toe­tust ja tun­nus­tust en­da teh­tud va­li­ku­le.

Eel­ne­vat ar­ves­ta­des võiks Ees­ti rii­gil ol­la vii­ma­ne aeg mõel­da, kui­das rea­gee­ri­da meie ühis­kon­nas pe­re­loo­me­li­ses käi­tu­mi­ses aset leid­nud olu­lis­te­le muu­tus­te­le. Kas meil sünnib 58% lap­si leib­kon­da­des­se või pe­re­kon­da­des­se? Kui mit­med rii­gid on ot­sus­ta­nud pe­re­vor­mi­des toi­mu­vaid muu­da­tu­si tun­nus­ta­da ja kaits­ta, siis ehk oleks ka meil aeg sel­le üle süga­va­malt jä­re­le mõel­da?

Loe lisaks:

Toomas Paul „Üksikvanem otsib kaaslast”, EPL 03.12