Eestis on kujunemas kummaline olukord: Vene riigi nimel teeb Putini režiim kanali eestlastele. Venemaa propagandaeelarve on viimastel aastatel pidevalt kahekordistunud. Eesti riik plaanib kanalit venelastele, ent riigieelarve eelnõusse ei ole raha planeeritud. Samal ajal annab Keskerakond Tallinna eelarvest välja ajalehte Stolitsa, mille osad artiklid tulistavad täpselt Putini režiimi propaganda kaliibriga lahingmoona, osad artiklid tegelevad masendamisega, valguse kustutamisega tunneli lõpust, tunneli endagi õhkulaskmisega.

Mida masendunum ja lootusetum inimene, seda kergem "saak". Optimistlikult võib tõdeda, et eestikeelse meediatarbijaga on oma töö TTV, Pealinn ja venekeelse lugejaga Stolitsa juba ära teinud, ent õnneks on enamik normaalseid inimesi tervemõistuslikud ja nägijad.

Eesti riiki uskuvat ja Eesti meelset venekeelset kanalit on Eestile ja tegelikult ka meie naaberriikidele vaja. Meil ei jää muud üle, kui tegeleda ka psühholoogilise kaitsega ning seda tuleks käsitleda kaitse-eelarve osana. Iga samm, mis aitab ära hoida konventsionaalset sõda, on odav. Si vis pacem, para bellum. Venekeelse telekanali rahaline kulu jääb miinimumina 3 miljoni euro, optimaalsena 6-7 miljoni euro kanti aastas. Peenraha võrreldes Sputnikuga. Esimene rindejoon läheb inimeste mõtetes ja see õnneks ei sõltu ainult eelarvetest.

Eesti riigi jaoks on see väike raha olukorras, kus pooled Ida-Virumaal elavatest inimestest ei suuda peast öelda Eesti presidendi ja peaministri nime ning võitlus käibki iga hinge pärast, sest see on järgmise sõja taktika, kus kaasatud on tsivilistid hoopis uuel moel, ei mingeid eraldusmärke, vaid väga kallid satelliitsideseadmed.

Enamik Eestis elavaid vene emakeelega inimestest on väga mõistlikud ja toredad eesti inimesed, kellest kolm neljandikku on ka vaatamata tagasihoidlikule rahvusringhäälingupoolsele informeeritusele eestimeelsed. Putini režiimi lahingustrateegia näeb ilmselt ette seda, et neile tuleb korraldada (senisest palju intensiivsem) ajuloputus, ning kui ajuloputatud inimestele õiges serveeringus ette sööta, et "nashih bjut" siis saavadki tsivilistidest sisuliselt sõjaväelased, ilma et nad ise sellest arugi saaksid - seda kõike oleme viimastel aastatel näinud Ukrainas, Gruusias, Moldovas...

Et asjal mõtet oleks, soovib ERR oma vene kanaliga teise hooaja lõpuks olla regulaarses kontaktis vähemalt 150 000 venekeelse televaatajaga. ERRi nõukogu täpsustas eile eelarvesse vajalikke kulutusi sellest lähtuvate arvestusega nii, et reiting võiks 2016. aasta lõpuks olla 75% eesti venekeelsetest elanikest kanalit teadmas, 50% sihtrühmast kanalit vaatamas igapäevaselt vähemalt 30 minutit, 65% sihtrühmast vaatamas kanalit korra poolaastas, ja et 65% regulaarsetest jälgijatest peaks kanalit usaldusväärseks või üldiselt usaldusväärseks.

Riigieelarvesse on aga planeeritud ainult 390 000 eurot olemasolevate venekeelsete saadete (Raadio 4, AK ja sellele loodav nädalalõpusaade) võimendamiseks. Praegusel hetkel pole 2015. aasta eelarve eelnõus vahendeid venekeelse kanali avamiseks.  

Valitsus on septembris teinud otsuse, et võetakse küll suund venekeelse kanali avamiseks, püüdega avada see 1.septembril 2015, ent see pole veel siduv otsus.

Tõsisem arutelu toimub 20. novembril, mil valitsus võtab arutleda ERRi ettepanekud. Lootustandvalt on see enne riigieelarve 2015. aasta eelnõu kolmandat lugemist, mis on praeguste kavade kohaselt 10. detsembril. Riigikogu kultuurikomisjoni liikmena ja IRLi liikmena loodan, et rahvusringhääling selle vajaliku lisarahastuse saab.

Eesti ei kavanda mitte Tallinna TV sarnast propagandakanalit, vaid tavalist televaatajat huvitavat (venekeelset) kanalit, mis oleks informeeriv, kasulik, kaasav ja huvitav. Selleks peab uus telekanal pakkuma olulisemalt rikkalikumat venekeelset uudiste valikut kui ETV venekeelsed uudised, lisaks tuleb rääkida praktilistel teemadel ja andma riigikeelt mittevaldavatele inimestele igapäevaeluks vajalikke teadmisi.

Oluline koht programmis peab olema ka meelelahutusel, näiteks spordiülekannetel,  hooaega läbivatel teledraamadel ning põhiliselt lastele ning noortele suunatud võistlusliku iseloomuga telemängudel, viktoriinidel ja konkurssidel. Ka eestikeelses "Õnne 13" võiks olla rohkem tublisid vene inimesi - oli ju näiteks "Ment" selles väga hea.

Kui vene emakeelega lapsed saavad oma kanalis oma ägeda laulukonkursi, siis oleme tugevamad kui "anna-oma-reeturist-vanaisa-üles"- tüüpi pavlikmorozovlik propaganda. Loomulikult peab kaasaegne meediakanal olema seotud venekeelse raadio, veebi ja sotsiaalmeediaga.

Tegemist pole mingi pseudoteemaga. Aastavahetusel vaadake aknast välja ja näete oma silmaga meediaväljade probleemi reaalset ulatust: kui palju lastakse rakette eesti aja järgi ja kui palju vene aja järgi.