On märgata äärmusi mõlemas suunas. Loomulikult ei saa olla lubatud lapstööjõu kasutamine lapsele selgelt kahjulikel tingimustel või selliselt, et laps on selleks sunnitud, on töötamise tõttu loobunud õpingutest vms.

Lapstööjõu kasutamise all mõeldaksegi sellist laste tööle sundimist, kus lastel pole õigusi ja on kohutavad töötingimused. See on üle-Euroopaline arusaam. Usbekistan ei ole kindlasti euroopalik riik, nagu ka mitte Venemaa näiteks.

Nüüd tikrite korjamine suvevheajal lapse poolt vabatahtlikult ja mõistliku palga eest pole lapstööjõud selles halvas mõttes. Teine äärmus olekski lapstööjõuküsimus oleks igasuguse töötegemise keelamine alaealiste poolt, mis pole ka kindlasti õige.

Üldiselt võib jõukohast ja lapse soovi kohast töötamist pidada igati positiivseks ja Eestis tuleks seda igati soodustada. Ideaalis võiks iga alaealine, kes soovib endale jõukohast tööd leiada, selle ka saada.

Eestis on probleem pigem vastupidine - sobivat tööd alaealisele on raske leida, firmad ei viitsi jännata noorte väljaõppega, neil on tüütu korrladada 4-tunniseid tööpäevi jms. Mida rohkem siin riik appi tulla saab, näiteks kasvõi õiglaselt alaealisi palkavate ettevõtete toetamisel, seda paremate tööharjumustega täiskasvanud meie tänastest noortest kujunevad.

Küll aga võib Eestis välja tuua nö tasustamata lapstööjõu kasutamise, mida ei ole peaaegu üldse uuritud, kuid mis teiste arenenud riikide analoogide põhjal (ja ka täiskasvanute mälestusi lugedes) võib olla Eestis levinud probleem. Siinkohal pean silmas selliseid asju, nagu vanema lapse ärakasutamine nooremate hoidmisel sellises ulatuses, et lapse enda normaalne ajakasutus või õppimisaeg on pärsitud, või laste kohustuste ebanormaalselt suur osakaal osades asotsiaalse kalduvusega peredes, kus vanemad lapsed peavad majapidamist ülal pidama.

Sellistele nähtudele tasuks vast koolis rohkem tähelepanu pöörata - ehk ei saanud laps kodutükke selgeks, kuna tal polnud selleks aega, sest ta pidi hoopiski väiksemaid kantseldama, maja kütma või teid puhastama? Siia alla käivad ka kõik täielikud ebanormaalsused töötamisel - vanemate poolt kerjama saadetud lastest kuni veelgi äärmuslikemate näideteni, nagu inimkaubanduse juhtudeni, kus vanemad on toimuvast lausa teadlikud.

Ja kui nüüd tulla tagasi ökoloogiliselt puhta ja ausalt toodetud, ausalt kaubastatud puuvilla juurde, siis - kes otsib, see leiab. Tavapärasest kõrgema hinnaga on selliseid tooteid kallimates või ökopoodides müügis ja jääb vaid pöialt hoida kogu eesti rahva sissetulekute selliseks kasvuks, et selliseid puhtaid ja ausaid tooteid jaksaksid kõik endale soetada!

Seni aga otsige vastavate siltidega ("õiglane kaubandus", "ökoloogiliselt puhtalt toodetud", "selle toote valmistamisel ei ole kasutatud lapstööjõudu" jms) tooteid ja paraku ka teadke, et kõikide ilma erimärgistuseta toodete ostmisel riskite te osta kasvõi osaliselt lapstööjõu abil valminud või kahjulike pestitsiididega mürgitatud toorainetest valmistatud kaupu.

UNICEF-i andmetel töötab palgatööjõuna ebanormaalsetes tingimustes maailmas ca 218 miljonit last, nendest üle poolte eriti rasketes ja tervistkahjustavates tingimustes. Lisaks veel tohutul hulgal tüdrukuid, keda peetakse lihtsalt kodus nagu teenijaid. Tõenäosus, et tarbimishullus kohtub ühel või teisel moel mõne sellise lapse tööpanusega, on kurvakstegevalt suur.