Hortensia asub ühe poe jaoks ülimalt ebasobivas kandis, kus lilleostjaid võiks ligi meelitada ehk vaid Raadi kalmistu lähedus. Ometi leiavad ostjad kaupluse üles, sest siit ostetud kimp on alati kommertsivaba kunstiteos.

"Igasuguseid majanduslikke kompromisse on tulnud teha, aga ainus asi, mille pealt ma pole kokku hoidnud, on töötajate koolitus. Nüüd toob see juba sisse," ütleb Maare Kivivare oma võtmelause. Viimastel Eesti meistrivõistlustel lilleseades osales Hortensiast kaks floristi: noor müüja Gairi Pruul tuli kolmandaks, poeomanik ise neljandaks.

Maare Kivivare töötas pärast Räpina tehnikumi lõpetamist botaanikaaias, seejärel lillepoes Kameelia floristina. Mõte asutada oma kauplus hakkas arenema sellest, et Raadi kalmistu lähistel seisis tühjalt tema abikaasa vanemate maja. "Poe avamine äärelinnas tundus algul hullumeelsusena," meenutab Maare Kivivare. Pealegi on vanast tühjast majast vähe, et poodi avada. "Juhuslikult kuulsin raadiost, et ettevõtluse alustamiseks on võimalik saada stardiraha. Arvasin, et see on hirmus keeruline, aga proovida ju võib. Tegelikult osutus stardiraha saamine üllatavalt lihtsaks," tõdeb Maare Kivivare.

Viie ja poole tuhande krooni eest ostis poeasutaja majja soojapuhuri, lillenuge-kääre ja kaupa. "Viie tuhande eest kaupa, no mis sellest sai, esialgu oli siin ikka hõredavõitu," räägib ta. Kaupa otsides selgus, et seda tuleb vedada Tallinnast, sest lähemal puuduvad hulgimüüjad. "Sama päeva õhtul leppisin kokku, et järgmisel nädalal avame oma hulgimüügi," tuli järgmine äriidee iseenesest.

Möödunud aasta käibeks saavutas lilleäri Hortensia kuus miljonit krooni. Lõviosa Hortensia käibest annabki hulgimüük. Praegu on klientideks Lõuna-Eesti lillepoed, aga käiakse ka Põltsamaalt, Jõgevalt ja isegi Rakverest. Järgmisena kavatseb Maare Kivivare hakata lillede maaletoojaks - mõned Hollandi firmad on juba Hortensiaga kontakti otsinud.

Väikestest lillepoekestest võib küll ilusaid laulukesi luua, kuid Maare Kivivare kinnitab, et ühe hästi töötava lillepoe ülesehitamine pole niisama lihtsalt tulnud. "Olen tegelikult üsna arg inimene," tunnistab ta, "sellepärast tahtsin tagalat igapidi kindlustada. Teadsin väga täpselt, mida ma tahan ja asusin seda aste-astmelt saavutama."

Algul oli poes üks müüja, praegu on neli. Keegi neist ei nurise palga ega ületundide üle. Poeomaniku personalitöö põhimõte on lihtne: inimestest peab lugu pidama. Asjatundjana teab Maare Kivivare, et lillemüüja amet on märksa raskem kui laulukestes lauldakse. See on must, käsi lõhkuv töö, kus hommikul enne poe avamist peab jõudma lilledel vett vahetada, kasta ja puhastada. Samuti teab florist, et lillemüügil läheb osa kaubast paratamatult praaki ja see ei ole müüja süü. "Oma poodi avades otsustasin, et käitun oma alluvatega nii nagu tahaksin, et käitutaks minuga ja maksan neile nii palju nagu tahan, et sellise töö eest oleks mulle makstud," ütleb Maare Kivivare. Ta loodab, et kui maaletoomise plaan on teoks saanud, jääb tal endalgi võimalusi rohkem lilleseadega tegelda. "Meie poes töötavad inimesed, kelle töö on neile sõna otseses mõttes ka hobi," kinnitab Hortensia perenaine.

ANU JõESAAR