Linna tänava-haljastuse võimalused
Kahjuks on alusetu väita, et Tallinna linnavalitsus ei tegele linnaruumi ja avaliku haljastuse probleemidega.
Viimase viie aasta jooksul on rajatud palju haljasalasid ja koostatud projekte, mis ootavad oma järjekorda. Silmapaistva maastikuarhitektuuri näitena saab esile seada Harju tn haljasala rekonstrueerimist või suurema tähelepanu pööramist linna äärealal asuvatele haljastutele. Korrastatud on palju mänguväljakuid ja suurendatud haljastute ül-dist väärtust intensiivsema hooldusega. Tulevikku vaadates tegeleme juba süstemaatiliselt vanade puiesteede väljavahetamisega ja uute haljasvööndite kujundamisega. 2011. aastal võtame käsile K. A. Hermanni, K. Türnpuu, Fr. R. Faehlmanni ja Sõle tänava alleed. Tegutseme intensiivselt, et Lasnamäe rohekoridor hakkaks ilmet võtma.
Tänavahaljastuse rajamisel peab arvestama paljusid praktilisi momente. Esimesena võib mainida, et Tallinna tänavaruum ongi suures osas välja kujunenud ilma ühtse haljastusliku lahenduseta. Selline on meie linnaruumi ajalooline paradigma ja selle muutmine kätkeb endas olulisi majanduslikke aspekte.
Teise aspektina surub peale kasvav transpordi intensiivsus. Ei ole ju mõtet istutada puid nähtavuskoridoridesse või ülekäigukohtade lähedusse.
Kolmandana avaldab haljastusele survet linnakeskkonna üldine negatiivne foon, mis põhjustab puude nõrgenemise ja nende haigustele vastuvõtlikkuse kasvu.
Neljandana saab mainida, et tänavaruum, millesse haljastust rajatakse, ei ole ainult maa peal, vaid ka maa all. Maa-alune toruderägastik seab omalt poolt karmid nõuded: kui puudele ei ole võimalik kasvuruumi tagada, siis ei saa puid ka istutada.
Viru tänava kohta saab öelda, et hr Kalm unustab ära, milline on selle tänavaosa peamine dominant ja kuhu peab vaatesuund avanema. Selleks on ju Viru värav, mitte Musumägi.
