Vakra ütleb, et „turu loogika“ peaks andma soodsama hinna. Pöördume siis neutraalse hindaja, riigikontrolli poole. Detsembrikuine riigikontrolli audit tugineb paljude linnade-valdade kogemusele ja ütleb, et omavalitsuse korraldatud jäätmeveoga piirkondades on prügivedu kuni kaks korda odavam (12.12.2016, lk 4). Seega, ei mingit soodsamat hinda Vakra kirjeldatud moel ja olukorras, kus Ragn Sells kesklinna piirkonnalt raha juurde pressib, ei kõla see ka soodsama hinna moodi.

Vaba turg – prügimägi suva järgi

„Roheline mõtlemine?“ Meil Tallinnas on kogemus, et prügi suvaline ladestamine on mõnede väiksemate vedajate puhul võimalus kulusid kokku hoida. Tulemuseks on isetekkelised prügimäed. Mis selle vastu aitab, on rohkem regulatsiooni, ja sellest me Tallinnas olemegi lähtunud. Kuhu prügi pannakse, pole meie arvates prügivedaja enda asi. Nn vabaturureeglite järgi, mida Vakra pooldab, oleks aga just see prügivedaja asi.

Jällegi, tugineme neutraalse hindaja arvamusele ehk riigikontrollile. „Puuduste tõttu järelevalves on risk, et osalt inimestelt ei koguta jäätmeid kokku ning need ladestatakse ebaseaduslikult või põletatakse,“ jätkab riigikontrolli aruanne samal leheküljel. „Kuna õigusaktides ei ole selgelt kirjas, et omavalitsusel on õigus otsustada, mis nende territooriumilt kogutud jäätmetega edasi tehakse, suubusid omavalitsuste katsed jäätmevooge suunata kohtuvaidlustesse.“

Olgu öeldud, et peamine riigikontrolli detsembrikuise aruande kriitika läks jäätmeseaduse aadressil, mille leebemaks muutmisega Vakra tegeles.

Paku odavalt, aga küsi hiljem raha juurde

„Eirab turu loogikat,“ süüdistab Vakra linnavalitsuse jäätmepoliitikat, mainides, et „pealinna juhid on aastaid rünnanud ja halvustanud professionaalseid jäätmeettevõtteid“.

Üks „professionaalne jäätmeettevõte“ saatis just eelmisel nädalal meile kirja, et võrreldes 2015. aasta suvega, mil leping sõlmiti, on tarbijakäitumine nii palju muutunud, prügi palju rohkem tulnud ja nüüd on vaja 47 protsenti hinda tõsta.

75 päevaga on meil nüüd vaja kõik ümber korraldada.

Võiks pigem küsida, et kus see rootsipärase nimega firma professionaalsus oli siis, kui hange tehti. Miks pakkuda jaburalt madal hind ja hakata siis raha juurde küsima? See käitumine paraku Vakra hukkamõistu ei leia.

Vakra mainis veel, et üks keskerakondlasega seotud prügifirma on ainus, kes hangetel võita saab. Ei ole. Tallinna turgudel tegutsevad erinevad firmad ja ühelgi pole lõputut ülekaalu.

Kui keegi väidab, et hangetel on tehtud ebaõiglasi otsuseid, siis võin öelda, et väga vähe on hankeid, mida kohtutes läbi ei vaielda. Enamasti linnale võidukalt.

Eksivad ka need, kes ütlevad, et odavaim pakkumine peaks alati võitma. Ebareaalselt madalam hind on reeglina just see, mis ta paistab olevat. Liiga hea, et olla tõsi.

Lõpuks tahaks aga teada, mida Vakra siis pooldab? Nn vabaturgu? Või korraldatud jäätmemajandust, mille läbiviimiseks saime riigilt üle 600 000 euro?