1. Mõned kuud tagasi keelas Prantsusmaa kohus Yahoo!l võimaldada prantslastele ligipääsu natsisümboolikaga oksjonikaupadele.

2. Ameerika Ühendriikides näiteks on koolid ja raamatukogud, mis tegutsevad föderaaleelarve toel, kohustatud oma arvutitele paigaldama tarkvara, mis piiraks ”noortele kahjuliku info levikut”.

3. Lõuna-Koreas on keelatud kasutada Interneti kasiinosid.

Need näited on aga vaid osa põhjustest, mis sunnivad riike otsima võimalusi internetti reguleerida. Teised on majanduslikud, nendib Viik – e-kaubandusest e-tööjõuni.

Viik ennustab ette ka võimalikud seisukohad:

1. (nn liberaal-tehnokraatlik seisukoht): ”Poliitikud, kes asjast midagi ei taipa, peaksid oma käed Internetist eemale hoidma. Läheb veel teine katki või halvaks.”

2.( reaktsioonilised konservatiivid): Nõuaksid selgelt kirja pandud ja riigikogus vastu võetud ”Interneti seadust, mis täpselt paneks paika, noh, selle kõige, mis selle va Internetiga seotud siis on”

3. (ratsionalismi esindav vaatenurk, mille Viik ise valib): soosib seniste riiklike normide piireületavat harmooniat ning ühtset kehtivust nii reaalses elus maa peal kui ka samavõrd reaalses elus Internetis.

Viik peab päevakohaseks küsimuseks: Kas riik peaks omalt poolt ja koheselt asuma Interneti reguleerimisele ja tsenseerimisele ka Eestis?