Lisaained on kahjutud väikestes kogustes

Lisaainetest on ajakirjanduse veergudel kirjutatud korduvalt. Vaidlus keerleb peamiselt ümber ühe küsimuse Ÿ kas lisaained on tervisele kahjulikud või mitte. Alljärgnev võtab kokku mitmes Lääne ajakirjas ja ajalehes ilmunu.

Lisaained?

Lisaained on loodusliku või sünteetilise päritoluga ained, mida lisatakse toiduainetesse vastavalt tehnoloogilistele eeskirjadele. Lisaaineid ei kasutata iseseisvate toiduainetena.

Näide. Toiduvärvid:

peedipunane E 162 Ÿ loodusliku päritoluga, eraldatakse punapeedist;

riboflaviin E 101 (ehk B2Ÿvitamiin) Ÿ esineb looduslikult, kuid toiduvärvina kasutatakse sünteetilist riboflaviini;

tartrasiin E 102 Ÿ sünteetiline värv.

Kuidas märgistatakse?

Lisaaine märgitakse pakendil toiduaine koostisainete loetelus rühmaŸ ja lisaaine nimetusega või EŸnumbriga.

Näide. Koostisained: ..., maitsetugevdaja naatriumglutamaat, või ..., maitsetugevdaja E 621, ... .

Mida tähendab EŸnumber?

Igal lisaainel on oma numbriline kood. EŸnumber väljendab kindlat lisaainet, mis on kantud toiduainetes kasutada lubatud lisaainete registrisse. EŸnumbrisüsteem on kehtestatud Euroopa Liidu maades. Tähis E (Europe) on lisaaine ohutuse garantii.

Miks kasutatakse lisaaineid?

Lisaaineid kasutatakse toiduaine omaduste parandamiseks ja toiteväärtuse säilitamiseks nii tootmisprotsessi vältel kui ka säilitamisel. Lisaainete kasutamine võimaldab toota dieettoiduaineid (suhkruvabad, kolesteroolivabad, laktoosivabad jne toiduained).

Näide. Toiduvärvid annavad või taastavad toiduaine värvuse. Säilitusained kaitsevad toiduainet mikrobioloogilise riknemise eest pikendades sellega säilimisaega.

Millal kasutatakse lisaaineid?

Lisaainete kasutamine on lubatud vaid siis, kui toiduaine omaduste parandmist või toiteväärtuse säilitamist teiste tehnoloogiliste võtetega ei ole võimalik saavutada ja kui lisaaine kasutamine on ohutu.

Näide. Tetrapakendis täismahlad on pakendatud aseptiliselt ehk mikroobidevabalt steriilsesse pakendisse steriilses keskkonnas. Tetrapakendis täismahlad säilivad toatemperatuuril avamata kuni 12 kuud. Säilitusaineid ei kasutata. Seda võimaldab kaasaegne tehnoloogia. Seevastu purepakendisse villitud täismahladele lisatakse säilimise tagamiseks säilitusainet, sest mahla villimine ei toimu steriilses keskkonnas. Kasutatav tehnoloogia ja seadmed on mõnevõrra vananenud.

Kas lisaained on ohutud?

Kõik toiduainetes kasutatavad lisaained testitakse ja hinnatakse eelnevalt toksikoloogiliselt. Lisaainete kasutamist jälgitakse ja kontrollitakse pidevalt. Kui saadakse uut teaduslikult põhjendatud informatsiooni konkreetse lisaaine tervistkahjustava kõrvaltoime kohta, siis kustutatakse nimetatud aine lubatud lisaainete nimekirjast. Toiduainetest tulenevate ohtude pingereas asuvad lisaained alles kuuendal kohal.

I koht Ÿ toidumürgitused;

II koht Ÿ tasakaalustamata toitumine;

III koht Ÿ tööstuslikud saasteained;

IV koht Ÿ toiduaines looduslikult esinevad mürgised ained;

V koht Ÿ pestitsiidid;

VI koht Ÿ lisaained.

Millises koguses kasutatakse lisaaineid?

Kuigi lisaaineid kasutatakse väga väikestes kogustes, on enamikele lisaainetele kehtestatud kasutamiskogused ehk tarvitamise piirkontsentratsioonid. Kasutamiskoguse määramisel on lähtutud lisaaine minimaalsest hulgas, millega võib saavutada soovitud efekti tarbija tervist ohustamata. Lubatud lisaainete nimekiri ja piirkontsentratsioonid kehtestatakse iga maa toiduseadustikega. Näiteks on Soomes ja Rootsis olnud seni rangemad nõuded lisaainete kasutamise suhtes kui Euroopa Liidu maades. See tähendab, et üksiku riigi nõuded võivad olla rangemad kui Euroopa Liidus üldiselt, mitte aga leebemad. Ka Eestis väljatöötamisel oleva lubatud lisaainete nimekirja suhtes on vaieldud, kas võtta aluseks Euroopa Liidu normid või rangemad Soome ja Rootsi normid.

Kas lisaained võivad põhjustada allergiat?

Tundlikkust lisaainete suhtes on täheldatud vähem, võrreldes toiduainetest, ravimitest või keskkonnast (näiteks õietolm) põhjustatud allergialiikidega. Kuid tähelepanelik tasub alati olla. Seda eriti ülitundlike inimeste, laste ja vanurite toidusedeli koostamisel.

Alljärgnevalt on loetletud lisaained, mis ülitundlikel inimestel võivad põhjustada allergilisi vaevusi (hingamisraskused, nõgeselööve jt).

Maitsetugevdaja NaŸglutamaat E 621. Antioksüdant letsitiin E 322 sojaubadest (sojaŸtundlikud).

AtsetüülsalitsüülhappeŸtundlikud ja astmahaiged:

Toiduvärvid: asovärvid Ÿ E 102, 110, 123, 124, 151.

Säilitusained: bensoeŸ ja sorbiinhape ning nende soolad Ÿ E 200Ÿ202, 210, 211, 214Ÿ219, sulfitid Ÿ E 220Ÿ227.

Antioksüdandid: BHA Ÿ E 320, BHT Ÿ E 321.

Lisaainete sisaldus toiduainetes

Lisaaineid ei ole või on vähesel määral värsketes ja vähetöödeldud toiduainetes. Lisaaineid ei ole näiteks:

toores lihas ja kalas;

värsketes piimatoodetes;

kuivainetes;

toormahlades, tetrapakendis;

täismahlades jne.

Lisaaineid on vähesel määral näiteks:

soolalihas;

suitsukalas;

jogurtis;

leivaŸ ja saiatoodetes;

mahlajookides;

shokolaadis jne.

Lisaaineid on suhteliselt rohkem näiteks:

vorstitoodetes;

lihaŸ ja kalakonservides;

importjäätises;

pikema säilivusajaga pakendatud kondiitritoodetes;

karastusjookides jne.

Lisaaineid on palju näiteks:

puljongiŸ ja supikontsentraatides;

puljongikuubikutes jne.

Mida soovitada?

Lisaainetesse ei tasu suhtuda paanilise hirmu või eelarvamusega. Tarbijatel võiks harjumuseks kujuneda toiduainete pakendile märgitud koostisega tutvumine. Seda eriti ülitundlike inimeste, laste ja vanurite toidusedeli koostamisel. Alati tasub toituda võimalikult mitmekesiselt. Nii saab vältida mõne lisaaine suurt kogust toidus.

TIIU RAND, Oü Jungent