Loe läbi, aja ihukarvad püsti ja saada see mail sõpradele edasi!
Juulis oli neid õnnetusi 3, augustis 4, septembris 16, oktoobri esimese kolmandikuga juba 4.
Autodes kaassõitjatena sai kannatada 2 last.
Jalgratastega sõites sai kannatada 5 last (üks oli minirolleriga).
Kõnniteel-õueteel seistes-astudes sai kannatada 2 last.
Fooride all sõiduteed ületades sai kannatada 2 last (asjaolud selgitamisel).
Suvalistes kohtades sõiduteed ületades sai oma hooletuse tõttu kannatada 7 last.
Reguleerimata ülekäigurajal teed ületades sai kannatada 9 last.
Seega reguleerimata ülekäigurajal (vöötrajal, sebral, “õiges” kohas) aeti alla rohkem lapsi kui suvalistel (väljaspool ülekäigurada, “vales” kohas) teelõikudel. Tõsi küll, kahel juhul oli tegemist vöötrajale astunud rulluisutajatega (ehk tõesti veeresid otse autole ette, ei tea). Kuid ka nendeta jääb järele 7 otsasõitu.
Kolmel juhul seitsmest jäi jalakäija lootma autojuhile, autojuht aga jalakäijale (22.juuli Sõpruse pst, 5.september Kosmose ees, 21.september Mustakivi tee).
Kolmel juhul seitsmest üks (mitu) autojuht andis jalakäijatele teed, teine aga mitte (8.september Kadaka pst , 12.september ja 9.oktoober Paldiski mnt Haabersti ring).
Ühel juhul alustas juht möödumist aeglasest bussist ega pannud tähele, et vöötrajale on jooksnud väike poiss (9.oktoober, Ehitajate tee). Õnnetus oleks juhtunud ka siis, kui vöötrajale oleks astunud ükstapuha kes.
Esimesel poolaastal juhtus vöötradadel ainult 2 otsasõitu. Kel viitsimist, võib üle vaadata ka eelmiste aastate õnnetused. Midagi taolist on sealt raske leida. Siit järeldub, et vöötrada on omadega ummikus.
Seda oli ka karta. Augusti lõpus Lastekaitseliidu ümarlaua taga hoiatasime juhtivaid liiklus-, haridus- ja muid tegelasi, et senise liikluseeskirja ja liiklusõpetusega edasi minna ei saa ega tohi. Kogu see seltskond kinnitas aga kooris, et ülesanded on täidetud ja kõik on suurepärases korras. Ja masinavärk läks käima.
Ma ei ütle, et vöötrajaõnnetused sagenesid just “Sõber Sebra” kampaania süül. Selleks oli ta liiga kole ja rumal nii sisu kui vormi poolest. Vöötradadele oleks lapsi suunatud niikuinii, sest see on kooliõpetaja liiklusteadmiste Munamägi.
Kui keegi arvab siiski, et kampaania oli õige ja võimas, siis sellega võtab ta omaks väikeste, sõnakuulelike ja kaitsetute laste teadliku suunamise ülekäiguradadele, millede püsiturvalisus pole ette teada tagatud. Püsiturvalisus tähendab püsivat, kestvat turvalisust ükstaspuha millisel vöötrajal, mitte aga ajutist liikluse stoppamist kooli ees politseiniku, turvamehe või õpetaja-lapsevanema poolt. Kui aga turvalisus järgmisel vöötrajal otsa saab, siis on see lapse meelitamine turvalõksu.
Kuid kui rahvas kisa tõstis, hakati meile tõestama, et “Sõber Sebra” oli mõeldud mitte lastele, vaid hoopiski autojuhtidele.
Kui aga nii, siis on see oma ametialase ebakompetentsuse ülestunnistamine, sest vähegi kvalifitseeritud liiklusspetsialist on kohustatud teadma, mis hakkab juhtuma turvamata ülekäigurajal, kui osa juhte annab jalakäijatele teed, osa aga mitte.
Ja kui nüüd keegi ütleb, et kõik see peabki nõnda olema, kuni me piisavalt kultuurseks pole saanud, siis mul ei jää üle muud, kui talle kaasa tunda.
Kirill Teiter, "Laste Liikluskaitse Leegion"
