Link kopeeritud!
NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki "Sobimatu"!
Järjesta: Vanemad Uuemad Parimad
10.06.2018 17:29
Jah, hüva. Aga siis kaotame lasteaiatasud. Tasuline haridus ei saa kohustulik olla. Ma tahaks seda näha. Teatavasti Eestis ongi ju lasteaed vabatahtlik mh seetõttu, et siis ei pea seda kinni maksma - erinevalt nt põhiharidusest. Arenenud riikides ongi kool, mis sarnaneb meie lasteaiaga, kohustuslik alates 3. eluaastast.
    Näita vanemaid (1) Laadin kommentaare...
    10.06.2018 21:23
    kirjutasite "terved ja erivajadustega saaksid omaette ja omas tempos õppida".

    ega "erivajadusega" tähenda "haiget". ka andekus on erivajadus.
    10.06.2018 23:17
    Vahel ei suuda isegi perearst erivajadusi märgata, mis me siin siis lasteaiast veel räägime!
    11.06.2018 08:42
    Vaga huvitav lahenemine, et kui kellegil on probleem siis paneme koik uhte patta ja siis keegi hindab (lasteaed). Kui keegi on kurjategija siis kohtleme koikki kurjategijana, kuni asjaosaline toestab teisiti (maksuamet). Aitab nendest rumalatest inimestest meie riigi eesotsas. Mina pakuks valja jargneva: matemaatika, uhe voorkeele ja tekstist arusaamise eksam iga kord peale valimisi ja kui tulemus kesine siis riigikokku ikka asja ei ole.
10.06.2018 18:08
Mida kuradit peale hakata selle "sõelumise" tulemusega, kui lapsevanemad ei suuda endale tunnistada, et lapsel on "erivajadused" just nimelt nende endi süül ja tõttu.
Käitumis ja muude hälvete puhul on tõenäoliselt peamine põhjus kodus, kus laps kasvab nii vaimse, kui ka füüsilise terrori õhkkonnas.
Vaesus, koduvägivald, alkoholism ja narkootikumid on ühed esmased lapse mõistust hävitavad olukorrad kodus.
Lasteaias näeb kasvataja kodus küpsetatud kakukest ja hindab selle kvaliteeti!
Ja edasi???
Riigil puuduvad igasugused võimalused lapse heaks midagi teha. Needki võimalused, mis kunagi kauges minevikus olemas olid on tänaseks ammu prügikastist edasi prügimäele saadetud, kui mittesobivad.
Laps jõuab lasteaeda, kus Ta on 1/20 -ndik rühmast. Kogu seda kampa ohjab vaid üks kisast, kärast ja kodustest probleemidest kurnatud kasvataja / õpetaja.
Erivajaduste jaoks individuaalset aega - no ei ole kusagilt võtta. Aga seadus ütleb, et isegi pai või kalli ei tohi teha ja ka tagumiku pühkida ei tohi.
Kas meie 101 juhtoinal ja nende jüngritel tõesti puudub arusaam seostest põhjuse ja tulemuse vahel?
Jälle uus ämber paistab kolisemas.
10.06.2018 18:19
Nii, ja kui selle erivajaduse teada saame, siis ega riigil raha ikka pole, et sellega tegeleda.
10.06.2018 18:19
Sõeluda välja..või hoopis tekitada?
10.06.2018 18:46
Miks lubatakse sellel tädil sõna võtta,midagi tarka pole sealt kunagi tulnud,suur lai venemaa ootab sind.
10.06.2018 19:03
Mismoodi? Kõigis lasteaedades pole pädevat personaligi, puudu on logopeedidest, sotsiaaltöötajatest, pedagoogiharidusega õpetajatest. Selline tunne, et lasteaia teemal võtavad sõna kuskil fantaasiamaailmas hõljuvad eluvõõrad inimesed, kel pole õrna aimugi, mis toimub ühes tavalasteaias. Minul on kaks last ühes Tallinna munitsipaallasteaias. Olukord on pehmelt öelda masendav, kaadrivoolavus suur, õpetajaid võetakse nö tänavalt, lootuses, et nad läbivad kursused ja saab neist asja (enamasti ei saa). Logopeed käib kord aastas lapsi kontrollimas, edasi on lapsevanema mure, kust ja kuidas logopeedi leiab. Kui rühmas on probleemseid lapsi, siis mingit abi nad ei saa, sest lasteaia käed on soetud, kuna vanem peaks algatama kogu protsessi, et saada laps kuskil nõustaja juurde jne.
10.06.2018 19:14
Kesikud korstnasse enne kui hilja. Õnneks valimised pole kaugel.
10.06.2018 21:13
kui erivajadusi ei ole kohe näha siis leiutatakse juurde !
10.06.2018 21:13
Miks neid erivajadusega lapsi peab just nimelt VÄLJA sõeluma? Kas neid ei peaks hoopis sisse kutsuma ja aitama neil teiste laste keskel oma kohta leida? Meil peaks ju kaasav haridus olema. Mitte nii, et juba lasteaiast peale erirühma, erilasteaeda, sealt erikooli ja edasi erihooldekodusse.
    Näita vanemaid (1) Laadin kommentaare...
    10.06.2018 21:26
    To Manni: just, õige püstitus. mujal maailmas on suund kaasavale haridusele. meil aga topitakse erivajadused otseses mõttes WC-sse ja harjakappi, nagu alles hiljuti lugeda sai.
    10.06.2018 22:02
    Mul ongi rühmas ca 4-5 sellist, kes ei talu suurt seltskonda. Nüüd on ju kaasav haridus, kõik "ühes potis". Kui nad oleks tugiisikuga vahepeal, saavad eemalduda kärast jne, aga tugiiskuid pole võtta. Lasteaedades peaksid töötama tugispetsialistid, kes tulevadki õpetajatele ja lastele sellistel puhkudel appi.
    10.06.2018 23:04
    Olin kooli kõrvalt kunagi praktikal lasteaias, siis eemaldusingi lapsega rühmast, jalutasime või läksime saali palli mängima ja siis tulime tagasi. Praktikal olijat on hea ära kasutada, kuid tegelikkuses on raske leida tugiisikut, kuni need töötavad kov-i poolt käsunduslepinguga ja väikese palga eest.
10.06.2018 21:55
See, kes nendel teemadel sõna võtab, peaks kõigepealt tulema ja töötama vähemalt aasta aega lasteaias. Töötades olen oma suhtumist muutnud. Senini ka mõtlesin, et mis see siis nii väga ära ei ole kasvatajatele ja lastele.
Lapsed on väsinud juba nüüd, mil lasteaed on eelkõige selleks, et vanemad saaksid käia igapäevaselt tööl. Õnneks mõnel lapsel on võimalus jääda nädalas mõned korrad ka koju.
Aga üldiselt sellest poliitikast nüüd, mil soovitakse, et lasteaed muutuks kohustuslikuks. Mis on selle kõige eesmärk? Kas see, et lapsed õpiksid lugema ja kirjutama juba lasteaias-oleks kohustuslik? Või see, et riik pigem teaks neid peresid, kes vajavad sotsiaalset abi? Teise argumendi puhul võiks riik pigem taastada lastearstid või laste kohustusliku läbivaatuse pärast sündi vms, et juba sünnist saadik oleks peredel nö silm peal. Tuleks luua tugisüsteem, mis abistab last/peret juba lapse sünnist alates. Lasteaeda ei saa selle argumendiga teha kohustuslikuks. Aga kui peaks olema ikka eesmärk see, et 1. klassi laps peab juba oskama kõike seda, millega vanasti alles alustati 1. klassis õppimist-kuhu edasi? Kuni 20. eluaastani ongi vaid kool? Kuhu jääb lapsepõlv? Käisin 11 aastat koolis ja lugema ning kirjutama õppisin alles 1. klassis. Ei arva, et meiepõlvkond oleks rumalam kui praegused õpilased. Milleks üldse õppeprogrammid lasteaedadesse? Lastele on vaja õpetada mängu, sotsiaalseid oskusi ja iseteenindusoskust. Seda ei pea õpetama riikliku õppekava järgi. Seega ka praegused lasteiaõppeprogrammid on juba ebamõistlikud.
10.06.2018 22:17
Vene ajal oli lapse kohta kõik teada, sest olid kaks tõelist asjatundjat.
Esiteks lastearst ja teiseks kooli pedagoog, kes oli näinud palju erinevaid lapsi eri olukordades.
Koolil oli ülevaade, millisel tasemel lapsed tulevad, sageli oli tase ütlemata ebaühtlane ja loksus enam-vähem ühtlaseks alles algklasside lõpuks.
Oli teada, mis haigused ja mis erivajadused kellelgi on.
Lasteaias käisid siis vähesed.
Vahe nende ja koduste vahel oli koolis näha. Lasteaialapsed kippusid kõvema häälega kisama ja ennast kehtestama. Mõnikord oli raskusi keskendumisega.
Vahe tasandus esimese aasta lõpuks.
Kahtlane
10.06.2018 22:25
Kuidas on võimalik tahta võimatut, sest tihtipeale on lasteaias tööl lastega hoopis mingi muu eriala spetsialist, näiteks elukutselt raamatupidaja, ökonomist jne..Heal juhul läbitud kursused ei anna ju erilist pädevust tegelikke vajadusi põhjalikult selgitada ja professionaalset abi pakkuda.
Jäta kommentaar
Oled anonüümses kommentaariumis, sisse logituna kommenteerimiseks vajuta siia
või vasta anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega