Loorberid või surm mullivannis
Ettevõtte tulumaksust vabastamine on tekitanud pingeid kolmikliidu sees ja ärevust opositsioonis. Meie seni hästi toiminud ja piisavalt tasakaalustatud maksuseaduse fundamentaalne muutmine on ka välismaal kutsunud esile nii vaimustust kui tekitanud kriitikat. Viimast küll lähinaabrite poolt, kes pelgavad, et plaan tõmmata Eestisse uusi investeeringuid võib nende oma tulusid vähendada. Eriti Põhja-Euroopas, kus on tüüpiline, et arukas ja edukas ettevõtja püüab pageda oma maa kõrge maksutaseme ja ahne riigikassa eest.
Ettevõtte tulumaksu kaotamine on Reformierakonna kiivas soov iga hinna eest täita vähemalt üks oluline valijatele antud lubadus enne kohalikke valimisi. Lõpptulemuseni muidugi selleks ajaks ei jõuta, kuid masinavärk on käivitunud. Teoreetiliselt on õige ootus, et välismaalased Soomest ja Rootsist, ehk ka Saksamaalt ja isegi Poolast oma rahaga siia tegutsema tulevad. Aidates luua uusi töökohti, õhutavad nad meie tarbimist. See tähendab muude maksude suuremat laekumist.
On lootust, et ettevõtte tulumaksu kaotamine innustab ka omi ettevõtteid rohkem investeerima ning mitte manööverdama vabasid rahasummasid mõnda välispanka või riiulifirmasse. Kõik see ootus on põhjendatud, kuid seotud suure riskiga. Kui nad tulevad, on loorberid kindlustatud. Kui ei, upub riigivõim iseoma mullivannis ning jätkub säästueelarve poliitika. Teisalt tuleb loota, et kui üritus ei õnnestu, hakatakse lõpuks ometi tõmbama koomale suureks ja väheviljakaks paisunud riigiaparaati.
Tulumaksureform soosib naabrite väikefirmasid
Paljud Rootsi ja Soome keskmised ning väikesed ettevõtted, eriti need, mis otseselt tootmisega ei tegele, suhtuvad meie maksureformi suure entusiasmiga. Nad tulevad kodus napilt ots otsaga kokku. Nende ettevõtete omanikud loodavad tulla oma kontoritega siia, jättes emamaale väikesed kohalike klientidega kontakte hoidvad filiaalid. See teebki naabrite rahandusjuhid närviliseks ning õhutab Eesti ettevõtmisi kritiseerima. Soomlastel paistab olevat eriti suur valu. Piiritagustel suurettevõtetel pole meie maksureformist sooja ega külma. Suurt, sisse töötatud ja välja koolitatud tööjõuga äri pole niisama lihtsalt võimalik riigist riiki nihutada. Meie reform sobib rohkem naabrite vahendus-, konsultatsiooni-, õigusabi-, kaubandusfirmadele ja muudele mittetoot-misala väike- ja keskmise suurusega ettevõtetele. Nemad teenivad kindlasti Reformierakonna algatusest tulu.
Mis jääb meile? Jääb nende tänulikkus, ka mõned töökohad kohalikke olusid ja keeli oskavatele inimestele, lootus täita tühje kontoriruume, mõnevõrra aktiivsem tegevus kauplustes ja turgudel ning elavam laeva- ja lennuliinide kasutamine. Pikaajalises plaanis võib kõne alla tulla ka täiesti uute tootmisettevõtete loomine. Kuid seda võib takistada meie massitööjõu mitte eriti kõrge kvaliteet ja rohmakas kaadri väljaõpetamise süsteem.
Need vähesed arvestatavad ettevõtjad, kes riigile enam vähem korralikult ja mitte eriti väikestes summades tulumaksu maksavad, kehitavad aga õlgu. Raskel ajal on tulusid vähe ja maksta pole eriti midagi. Pealegi võimaldab kehtiv maksuseadus tulusid käsitleda nii ja naa, mis annab hea võimaluse maksude maksmisest kõrvale hiilida või maksusoodustusi saada.
Suurettevõtjad kardavad tulumaksu täielikku nullimist
Olen kuulnud meie suurettevõtjatelt, et nemad näeksid tulumaksu vähendamist 15 protsendini, mis oleks omamoodi riiklik lugupidamisavaldus. Nad kardavad tulumaksu täielikku nullimist, sest kogemused näitavad, et riigivõim võtab ühes kohas poliitilistel põhjustel antud soodustused teisal mitmekordselt tagasi.
Igal juhul on Riigikogule üle antud tulumaksuseaduse menetlemine avaraks tööpõlluks opositsioonile. Palju seda võh-ma niigi üksteisel silma peal hoidval kolmel valitsusparteil ikka on, et korraga ja üheaegselt läbi suruda nii tulumaksuseadus kui ka järgmise aasta eelarve. Tõotab tulla pingeline ja huvitav aastalõpp. Ennustan, et nii mõnelgi istungipäeval lastakse kolmikliidu liikmeid Riigikogu saalist välja isegi pissile range nimekirja alusel.
