Lõpetajad usuvad endasse

Neil päevil teevad abituriendid oma viimaseid lõpueksameid. Jaanipäeva paiku peaks keskkooli lõputunnistuse saama ühtekokku 9500 noort.

Tallinna 20. keskkooli kirjandusklassi lõpetajad Kadri Karu, Tiia Okas ja Lauri Laugen peavad oma klassi eksamitemöllus edukaks, sest ükski 28 õpilasest pole teadmiste kontrolli risttules läbi kukkunud.

Seljataha on jäänud kolm eksamit: lõpukirjand ja võõrkeel ning selle klassi õpilastele kohustuslik ja abiturientide meelest kõige raskem- kirjanduse eksam. Ees on veel kaks ärevat eksamihommikut. Siis on kõik möödas, vähemalt selles koolimajas.

Kadrile on kooli lõpetamine seni lihtne tundunud- kõik kolm eksamit on lõppenud hindega "väga hea". Tiial on aga eksamite ajal tekkinud tunne, et õppimine selles koolis ei lõpe iialgi ja ta peab siia igavesti jääma. Samas usub ta, et eksamitulemused räägivad ennekõike ikkagi sellest, kuidas keegi on aastate jooksul tööd teinud. Ka Lauri sõnul sõltub nii eksamitulemus kui tulevik igaühest endast ja sellest, kuidas ta õppimisse suhtub. Ometi olevat eksamitega toimetulekuks ka head õnne vaja.

Kuigi kooliskäimine tundus noortele üsnagi rutiinse tegevusena, on neil vanast koolimajast kahju lahkuda. Humanitaarained vajasid suurt süvenemist ja tööd- nii et igav koolis ei hakanud.

Kadri hinnangul on kõik tema klassikaaslased õppimisest huvitatud enesekesksed inimesed. Oma klassist oli igaühel vaid paar inimest, kellega lähemalt läbi käidi. Sõbrad on väljastpoolt kooli.

"Ikkagi valdab nostalgia, igatsus ja kahjutunne, sest tuleb lahkuda. Elu oli ju siiani nii kindel, aga nüüd ei tea täpselt, mis ees ootab," tõdeb Kadri. Abituriendid tunnevad kahetsust, et peavad hüvasti jätma oma õpetajatega, kelle sõprust ja tuge on nad just viimasel aastal tundnud.

Kadri, Lauri ja Tiia kavatsevad kindlasti edasi õppida. Kõik kolm tahaksid kõrgkoolis täiendada nii ema- kui võõrkeeleoskust. Kadrit huvitab ka haldusjuhtimise eriala, sest teda paeluvad ühiskonnaprobleemid. Tulevikus ei pea ta ka poliitikasse sekkumist sugugi võimatuks.

Tööle minemisest noored sel suvel ei mõtle, sest eksamitest hakitud suvi jääb niigi lühikeseks. "Pärast keskooli lõpetamist on ju vaid paar nädalat kõrgkooli sisseastumiseksamiteni. Pärast neid peaks aga uueks õppeaastaks veidi jõudu koguma ja puhkama," leiab Kadri.

Lauri tahab minna Tartu ülikooli eesti keelt õppima, kuid jutud kõrghariduse tasuliseks muutmisest teevad teda veidi rahutuks. "Kui kõrgharidust saab ainult raha eest, jääb minul ülikooli astumata, kui, siis ainult suunamisega kohtadele," tunnistab noormees. Ema rahakotile ei saa Lauri loota.

Kui kõrgkooli sisse saame, tahame iseseisvat elu alustada, kinnitavad noored, kes soovivad senisest suuremat vabadust. Kadri ja Tiia tahaksid olla vanematest ka majanduslikult sõltumatud. "Muud võimalust ei ole, kui üheaegselt õppida ja töötada, sest vanemad ei suuda niipalju raha teenida, et võiks ainult nende kulul elada. Eriti, kui peres kasvab veel lapsi," räägib Kadri.

Kadri usub kindlalt, et iga inimene on oma õnne sepp. Unistuste ja soovide täitumise nimel peab tema meelest kõvasti pingutama. "Ma tahan elada täisväärtuslikku elu, nii et mul oleks kõik olemas, sest siis saan ma rahulikult pühenduda oma tööle ja perele," räägib ta, soovides, et saatus teda kõige kurja eest hoiaks. Lauri jällegi loodab, et tal on õnne ja ta suudab endale kindlustada stabiilse elu. Tiia unistab koolist lahkudes, et tal oleks palju võimalusi, mille vahel valida. Kõige enam soovivad noored aga, et neil jätkuks julgust ja mõistust teha õigeid otsuseid.

KRISTEL KIRSS