Lugeja kiri: Hämmastav hukkamõist

Hämmastus on see tunne, mis tekkis minus lugedes Tallinna Jaani koguduse õpetaja Jaan Tammsalu vabamüürlaste hulka kuulumise vastu protesteerijate mõtteavaldusi („Tammsalu vabamüürlus pani kiriku kihama”, EPL 28.2.). Hämmastav ja kurb, et kogu selle laviini vallandas vaimulikkond ise.

Koguduse lihtliikmena tekib mul kahtlus, kas kõik need, keda kirikuõpetajateks nimetatakse, on ikka vaevaks võtnud piibli läbi lugeda ja teavad, mida nad õpetavad. Kas nad ikka on kursis nende ainetega, mis võimaldavad õpetada kogudust kristlikus vaimus maailma nägema, mõistma ja tunnetama? Ma arvan, et ei ole. Vastasel korral ei mõistaks nad hukka ühte endi hulgast, kes kuulub klubisse, mis kõikide jaoks pole avatud.

Arusaamad ja veendumused ei kujune mitte ainult tunnete, vaid ka (sic!) mõistuse ja teadmiste pinnal. Neid viimaseid oleks patt alahinnata.

Näib küll nii, et ka teadmised vabamüürlusest põhinevad paljudel juhtudel vaid sellel, mida pakuvad „Midsomeri mõrvad” ja fantaasiaküllased romaanid. Kahju! On ju ka teisi, tõsiseltvõetavaid allikaid saamaks teada, et „… vabamüürluse eesmärgiks on humaansuse ja vennalikkuse süvendamine kogu kultuuriinimkonnas ja võitlemine mitmesuguste niihästi üksikisikute kui ka riikide ja rahvaste üksteise mõistmist ja rahulikku kooselu takistavate nähtuste vastu.” (Eesti Entsüklopeedia 1937)

Kui mõni vaimulik väidab, et vabamüürlaste klubisse kuulumine on pastoritele taunitav, kuna inimesed ei saa sellest aru, kas ei oleks siis ainuke mõistusepärane tee õpetada neid aru saama? Muidugi on kõige lihtsam põhimõte: ma ei tea ega tahagi millestki teada ja kõik see, mida mina ei tea, on pärit Saatanast, aga kohe kuidagi ei suuda ma leppida, et Eesti kirikut püütakse muuta tagurlusevankri eestvedajaks. Võtkem aru pähe!

Agu Sisask, literaat