Lugeja kiri: Kaubanduskeskuste liigne vohamine kägistab väikeettevõtlust

Elan perega armsas ja rohelises Eesti väikelinnas.

Kümmekond aastat tagasi oli linnas mitmeid väikseid erapoode, igaühel oma hõng ja iseloom, oma klientuur. Sai õhtul töölt minnes koduteel poodi sisse põigata ja kiirelt söögikraami osta. Ühel hetkel hakkas järjest rohkem levima uudiseid suurte kaubanduskettide levimisest meie linna. Sama hoogsalt nagu kerkisid uute kaubanduskeskuste müürid, sulgesid väikepoodnikud oma ärisid. Iga mõtlev ja perspektiivitundega äriinimene mõistis, et pole mingit lootust suurkettidega konkureerida: tsentraalne sisseostupoliitika ja võib-olla ka dumping võimaldavad hindu hoida madalamal, kui seda suudaks mis tahes väikekauplus. Täna tegutsevad meie linnas sellised suurketid nagu Maxima, Selver, Säästumarket ja Konsum. Väikseid toidupoode pole.

Samal ajal ei jõua kaubanduskeskused kaugematesse väikeasulatesse ja see raskendab maainimeste elu, kelle väike armas külapood oli sunnitud uksed sulgema. On suur vahe, kas sõita leiva ja piima järele 20 km või 2 km kaugusele. Jalgrattaga naljalt 20 km kaugusele ja tagasi ei sõida, 2 km kaugusele aga küll. Ka bussifirmad tõmbavad ju kulusid kokku ja sulgevad liine.